Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.
Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest.
1989. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses. Tänavu toimus mälestusteenistus Püha Vaimu kirikus. (Eesti Muinsuskaitse Selts, lüh.)
*
Õhtul toimunud tseremoonial süütas Eesti Vabariigi president Alar Karis küünla Tallinnas Harju tänaval 1944. aasta märtsipommitamise ohvrite mälestuseks.
„Märtsis 1944 pommitas Nõukogude lennuvägi varemetesse suure osa Narvast, Tallinnast, Tartust, raskelt said pihta veel Eesti mitmed linnad. Täna märtsipommitamise ohvritele mälestusküünalt süüdates ei mõtle ma ainult Teise maailmasõja kurjusele ja koledusele, vaid ka sellele, et siinsamas Euroopas peab Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Jälle langevad pommid, hukkuvad pered ja kodud kukuvad rusudeks, jälle tungib kurjus peale,“ lausus president Karis.
„Ja ma mõtlen sellele, kuidas kõigi kaotuste kiuste on Eesti kestma jäänud. Me leiname oma ohvreid, selles on valu ja kurbus. Aga meie mõtetesse mahub ka uhkus, et oleme küll nõtkunud, kuid lõpuks ikkagi kindlalt püsti tõusnud,“ lisas riigipea. (president.ee)