ei saanud tervislikel põhjustel kohal olla, andis Kanada Eesti Ohvitseride Kogu nimel lipu üle major Pearo Nõmmik Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrasele, kes andis selle edasi Luurepataljoni ülemale kolonelleitnant Kaupo Rosinale. Lipu pühitsesid Kaitseväe vanemkaplan major Gustav Kutsar ja Kaitseliidu Põlva maleva kaplan nooremleitnant Toomas Nigola.
„Lipp kannab meie luurekogukonna jaoks olulist sümbolit ja identiteeti loovat väärtust. Lippudel on alati olnud võõraid vaime eemal hoidev ja inimesi ühendav ülesanne,” ütles luurepataljoni ülem kolonelleitnant Kaupo Rosin.
Must-valgetest kiiludest äärisega ümbritsetud purpurpunasel lipukangal on kuldkollastest tammelehtedest pärjal luurepataljoni embleemi tunnus – avatud tiibadega, enese ees must-valget ratsaväemõõka hoidev must-hõbehall öökull. Ülal ühendab pärga must-valge kaheksaharuline Põhjanael. Lipukangast ääristavad narmad ja ehisnöörid on kuldkollased. Lipp on valmistatud kaitseväe sümboolikanõukogu liikme heraldik Priit R. Herodese kingitud kavandi järgi Tallinna Lipuvabrikus. Lipukanga laiuse ja pikkuse suhe on 7:8, suurus 105 x 120 cm. Vardaehiseks kuldne odaots, millesse on lõigatud riigivapi lõvid.
Esimesed katsed sõjaväeluure loomiseks tehti juba rahvusväeosade perioodil 1917-1918. Kapten Oskar Mamers kutsuti 28. novembril 1918 ja kinnitati ametlikult 6. detsembril 1918 peastaabi ülema päevakäsuga peastaabi teadete kogumise jaoskonna ülemaks. Sama aasta 28. detsembril viidi jaoskond operatiivstaabi alluvusse ja 1. aprillil 1919 laiendati kindralstaabi valitsuse teadete kogumise osakonnaks, mis tegeles vastuluurega. Teadete kogumise punktid olid diviiside juures ning lisaks veel mõnedes asustatud
punktides (Tartu jne). Luure tarvis moodustati 28. detsembril 1918 operatiivstaabi maakuulamise jaoskond. Ka sellest sai kindralstaabi valitsuse osakond.
Taasiseseisvunud Eestis loodi luure ja vastuluurega tegelev struktuuriüksus tolleaegse kaitsejõudude peastaabi koosseisu vabariigi valitsuse määrusega juba 2. detsembril 1991. Luurepataljoni, mis moodustati 20. märtsil 1998, võib pidada algusaastatel loodud sõjaväeluure järjepidevuse edasikandjaks. Esimene taasiseseisvumisaegne luurepataljoni ülem oli kolonelleitnant Riho Ühtegi, praegune ülem on kolonelleitnant Kaupo Rosin.
