Temale järgnesid tervitussõnad Tartu College’i juhatuse liikmelt Anne Agurilt, VEMU juhatuse esimehelt Tiit Rometilt ja konsul Tiina Tarkuselt Eesti Suursaatkonnast Ottawas. Viimane mainis ka eelneval päeval toimunud Eesti õhupiiri rikkumist kolme Venemaa hävituslennuki poolt ning et sellele reageerisid kiiresti NATO õhujõud; nii Soome kui Itaalia õhuväe hävitajad.
Tartu College’i tegevjuht Linda Karuks tegi ülevaate Tartu College’i viimaste aastate renoveerimistöödest. Uuendusi on seni ühtkokku tehtud 26 miljoni dollari ulatuses ning seda peegeldab 87% üliõpilaste korteritest. Hetkel elab Tartu College’i ühiselamus ka 7-8 noort üliõpilast Eestist.
Tartu College’i tänukirja oma vankumatu panuse eest said: Tartu College’i endine president Jaan Meri ja nõukogu endine abiesimees Peeter Einola, Tartu College’i laenuraamatukogu pikaajalised eestvedajad Alliki Arro ja Vaike Rannu ning fotograaf Peeter Põldre.
Lühikese filmikokkuvõttega meenutati dr. Vello Sootsi mitmekülgset panust eestlusele ja looduskaitsele Ontarios ja laiemalt. Dr. Vello Sootsi tänavust mälestusloengu pidajat, tõlkijat Adam Cullenit tutvustas Piret Noorhani. Minneapolises, Minnesotas sündinud ja kasvanud Adam on ,,tõendus sellest, et eesti keel on võimalik ära õppida vanaemadeta“. Loengu ,,Kus on kodu“ pidas Adam eesti keeles.
,,Mina olen eesti luuletaja,“ kõlas loengu alustuseks. Kuidas sai eesti keelest mitte-eestlase kodukeel, mõttekeel ning suur osa tema identiteedist, oli juba juttu (ja lausa mehe enda häälega helilõike) ülemöödunud nädala Eesti Elus (vt R. Kindlam „Haapsallu pakku“, EE # 36, 12.09.2025). Tartu College’i ümmargusel aastapäeval saime lisaks teada, et sellele keeletasemele jõudmiseni on andnud omajagu hoogu juurde ka talisuplus, laulmine segakooris ,,Noorus“ (kaasneva laulupidude kogemusega), pärimusmuusikaline viiuldamine ja üksik ,,hütt“ Noarootsis.
Kõneleja tõi eraldi välja, et ta EI tulnud Eestisse 1) naise pärast, 2) töö pärast ega 3) õppima. ,,Iga kord kohtun ehmunud näoga, kui kinnitan, et Eestisse tulin nimelt eesti keele pärast,“ sõnas kõneleja. Adam seletas lahti ,,Kuidas püüdsin õppida ilma õpetajateta-kursuseta“. Esmalt oli inglise keelest loobumine, teiseks iseseisev tõlkimine ja kolmandaks ,,enda ümbritsemine eestikeelse muusika ja filmiga“.
Tartu College’i kuulajaskonnale vastas tõlkija ja luuletaja enda loengu pealkirjaks esitatud küsimusele ,,Kus on kodu?“ eraldi valguspildiga. Tema vastuseks on: KEELES.
Varsti juba tuli tõlkimistööde pakkumine. Eesti keelest inglise keelde. Fenno-Ugria, Eesti Kirjanduse Teabekeskus ja Traducta vahendusel. See, mis algas Apteeker Melchiori ja Mehis Heinsaare ,,Ebatavalise ja ähvardava loodusega“ on kasvanud pikaks raamaturiiuliks, mis ulatab isegi Toronto Ülikooli Robartsi raamatukoguni. III korruse Petro Jacyk Central & East European Resource Centre’i uksest reedel sisse astudes, oli eesti keelest tõlgitud teoste seas neli Adami töö vili. Teisi tutvustas ta kuulajaskonnale riburadapidi loengusaalis.
Adamil oli Tartu College’i pidupäeval seljas Tallinna Kirjanduskeskuse särk, mille rinnal kiri: ,,Vargamäel oli elu veel raskem“. Tal on väga võimalikult olemas ka t-särk Alatskivi Muuseumist, millel luuletaja Juhan Liiv lausub: ,,Minu erakond on eesti keel“. Tartu College’i kuulajaskonnale vastas tõlkija ja luuletaja enda loengu pealkirjaks esitatud küsimusele ,,Kus on kodu?“ eraldi valguspildiga. Tema vastuseks on: KEELES.
Nüüd, olles Eestis elanud lähemale 18 aastat, on Adami esialgsete kohalviibimise põhjustele lisandunud kenasti siiski naine, töö, õppimine ning tütreke.
Loengule järgnes pidulik ja meeleolukas koosviibimine uute raamatute müügi, VEMU kogude kõige vanemate raamatute väljapaneku ning Eestist kohale toodud plakativormis kakskeelse näitusega ,,Eesti Raamat 500“ koomiksi vormis, mille pildid koos tekstiga on loonud Joonas Sildre. Vaimukas, haarav ja hariv piltide sari, mis oli samade, ainult et mitmekordselt suuremate plakatitena üleval Tallinna Tammsaare pargis suvel, on Tartus College’i koridoris vaadeldav uue aasta 16. jaanuarini.
