Tänavu 56-aastaseks saanud Torontos asuv üliõpilaste ühiselamu, mis valmis tänu Elmar Tampõllu ettenägelikule visoonile, hoiab mitme organisatsiooni kodupaiga kõrval enda rüpes ka torontolaste mäluasutust, mida kohalikud ja kaugemadki kultuurisõbrad tunnevad Väliseesti muuseumi ehk VEMUna. Tartu College’i allkorruse arhiivis varadega tegelejaid maja külastaja tihti ei kohta. Nii ei tea paljud, et üks VEMU töötajaid on Keila Kopvillem, kelle põnevatest leidudest saab aeg-ajalt lugeda Eesti Elu rubriigis Arhivaari võimalus. Keila vanaisa aga on Olaf Kopvillem (1.11.1926-23.07.1997), kelle 100. sünniaastapäeva VEMU novembri alguses suurema konverentsi ja erikülalistega tähistab.
Olaf Kopvillemi nimi ei vaja Kanadas, aga ka kaugemal, kodu-Eestiski lähemat tutvustamist. Teda jätkus pagulaselu kultuuriellu panustajana juba põgenikelaagris Geislingenis, aga rohkem Kanadasse jõudes Montrealis, siis Torontos, taas Montrealis ja Hamiltonis, aga vahepeal ka Hollandis, kuhu tööandja Shell teda oli komandeerinud. Tema vaimukate tekstidega kupleelaulud on saanud legendaarseks nii siin- kui sealpool ookeani. Aga Olaf Kopvillemil oli ka muu elu, enne muusikat ja selle kõrval. Tema lapselaps Keila Kopvillem, kes pidas Tartu College’i (TC) aastapäeva raames pikaaegsele TC presidendile dr. Vello Sootsile pühendatud mälestuskõne, rääkis põhjalikumalt just O. Kopvillemi noorusaastatest. See materjal põhineb Olaf Kopvillemi oma käega kirjapandul ja on esitatud ka Keila koostatud näitusel oma vanaisast, mis TC 56. aastapäeval 19. septembril Tartu College’i saalikorrusel avati. Keila ettekannet vanaisast toetas isiklike mälestustega Olafi tütar Katrin Kopvillem. Loengul ei käsitletud põhjalikumalt Olaf Kopvillemi muusikuteed ega tema loomingut, sellest saab põhjalikumalt kuulda novembri alguses toimuval O. Kopvillem 100 mälestusüritusel.
Pidulikul TC 56 koosviibimisel esinesid sõnavõttudega ka Tartu College’i tegevjuht Linda Karuks ja VEMU peaarhivaar Piret Noorhani. Linda Karuks tõi põgusas ülevaates Tartu College’i tegevuse kohta välja positiivse fakti, et maja on taas sajaprotsendiliselt tudengitele välja üüritud. See loob kindla majandusliku aluse kultuuriliste tegevuste jätkamisele selles hoones. Linda tõi esile ka Tartu tiimi suure töö kogukonna toetamisel hiljutise KESKfESTi raames, kui majas sai ööbida hulgaliselt kaugemalt tulnud festivalil esinejaid ja külalisi. Tal jätkus tänusõnu tervele töötajaskonnale, sest maja toimimiseks on vaja pühendunud inimesi.
VEMU peaarhivaar Piret Noorhani täiendas eelkõnelenut, tänades samuti nii Tartu tiimi kui vabatahtlikke, kelle abi ja toetuseta ei saaks kogukonna teenimine toimida. Nii Linda kui Piret rääkisid rahakogumiskampaaniast VEMU arhiivi renoveerimiseks (selle kohta on ilmunud käesoleval aastal artikleid Eesti Elus). Uuendatud arhiivi, millest valguspilte said kohalolijad ekraanilt ürituse jooksul näha, kavandi autor on Alar Kongats. Uuenenud ruumid korralike säilitustingimuste ja tööpindadega, kuhu loodetavasti saab kolida umbes aasta möödudes, võimaldavad rääkida eestlaste lugu Kanadas laiemalt ja viia see suurema publikuni.
Suurematest ettevõtmistest on VEMUl sel hooajal ees juba varem nimetatud Olaf Kopvillemi 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents ja kevadel maikuus toimuv Estonian Music Week. Praegu aga oodatakse kõiki vaatama äsja avatud näitust ja osalema VEMU korraldatavatel üritustel Tartu College’is.
