Üle Eesti külalistena kohale tulnud vilistlasi tervitas küünlasäras kooliõu ja -hoone ning õpilaskodu. Uudistajatele olid avatud 35-liikmelisele õpilasperele määratud erinevad kaasaegse sisseseadega aineklassid, koridori seintel oli täies ilus haridustempli ajalugu, nii aastatest 1883–1914 Tallinnas kui alates 1922. a Tartus.
Põlvkonnad koolis on vahetunud, aga raamatukogus oli tuttav Silja Linnamägi. Tema hoole all on sadade muude trükiste kõrval viiest köitest koosnev oma kooli hariduslugu, kus juubilari kohta kõik sõnas, pildis ja helis kättesaadav.
Kontsertosa sisustasid kunagiste õpilaste ja õpetajatest taidlejate laulud ning muusikapalad, samuti etlejate esinemine.
Direktor Kristel Mets, õppe- ja huvijuht ning muusikaõpetaja olid ürituse kõrgetasemeliselt ja nauditavalt ette valmistanud. Kontsertosa sisustasid kunagiste õpilaste ja õpetajatest taidlejate laulud ning muusikapalad, samuti etlejate esinemine. Kõike seda kroonis endise õpetaja Maila Jürgensoni Koolilaul. Juubeliürituse lõpetas sisukas kooliteemaline viktoriin.
Olen kooli ajaloole õpilasena, õpetajana ja vilistlasena kaasa elanud 57 aastat. Kasutades vaba mikrofoni, tänasin kutse eest aastapäevaüritusele ja tervitasin koosolijaid kooli oma 4. keskkoolilennu viie õpilase poolt, kes lõpetasime 1967. a. Oleme kõik rivis, üks Soomes, teised Eestis. Juhtisin tähelepanu sellele, et naabruses peab samuti 140. sünnipäeva Treffneri Gümnaasium. Jaanipäeva eel 1967. a pidasime pidu nende abiturientidega üheaegselt.
Side selle kooliga seetõttu, et meie kool on läbi aegade õpetanud ka ajutiselt ja osaliselt okupeeritud EV Petseri maakonna lapsi.
Mul oli au 29. juulil osa võtta Võrus toimunud Petseri eesti keskkooli kokkutulekust. Nemad kogunevad alates 1998. a igal suvel. Side selle kooliga seetõttu, et meie kool on läbi aegade õpetanud ka ajutiselt ja osaliselt okupeeritud EV Petseri maakonna lapsi. Enne sõda lõpetasid Tartu Pimedate algkooli Petseris sündinud Helene Lepik 1. lennus 1931. a ja Senno vallas sündinud Nikolai Ofitserov 4. lennus 1935. a. Samadel aastatel õppisid Tartu pimedate kutsekoolis petserimaalased Valentin Kostõgov, Eevi Käomägi, Vassili Osar, Stepan Ostik ning Aleksander Podtsepajev (viimasest sai pimedate kutsekooli käsitööõpetaja).
Järgmisel ajalooperioodil õppisid petserimaalastest meie abikoolis Henno Halliküla ja Viktor Pähn, algkoolis Riina Alver ja Helle Nurm-Reimand, neist viimane õppis koguni Petseri eesti keskkoolis. Meil said keskhariduse Petseris sündinud Endel Sammasto ja Mikitamäelt pärit Elli Kosemäe-Ojakivi.
Mitu põlvkonda õpilasi ja kool ise pidasid aus 20. novembrit. Põhjus selles, et 1914. a Tallinnas katkenud pimedate kooli tegevus jätkus Tartus Lina tn 6 just 20. novembril 1922.
Jälgides sündmusi ajaloos 20. novembril, saame teada, et sel päeval 1917. a kuulutati Harkivis välja Ukraina Vabariik. Selle riigi esimeste tunnustajate ja õnnitlejate hulgas oli Venemaa koosseisus autonoomne Eesti. Erinevalt meist ei suutnud nad vastu seista Punaarmee hordide kallaletungile ja ukrainlased langesid 71 aastaks N. Liidu võimu alla. Küll vabanesime sellest ikkest koos 1991. aastal.
Seda polnud karta, et Nõukogude Eesti oleks meie kooli kuld- ja hõbemedaliomanikke kutsunud kõrge punafunktsionääri igakevadistele vastuvõttudele…
Meie kooli üks priimus on saanud õpitulemuste eest õiguse olla Ukraina, praegu jälle ajutiselt okupeeritud Krimmis Arteki pioneerilaagris. Seda polnud karta, et Nõukogude Eesti oleks meie kooli kuld- ja hõbemedaliomanikke kutsunud kõrge punafunktsionääri igakevadistele vastuvõttudele (pimedad ja nõrgaltnägijad ei sobinud kommunismiehitajateks).
Tagasi Ukraina lainele tulles mainime, et meil olid sidemed Ukraina pimedate koolide sportlaste ja sealse pimedate muuseumiga. Oleme nendega vahetanud punktkirjalisi aabitsaid ja ajakirju. Kuidas neil läheb ja mis elu elab nende muuseumi juhataja Olga Samko, on meile teadmata. Igal juhul elame kaasa nende võitlusele vabaduse eest!
