President Toomas Hendrik Ilves nentis Tartu rahulepingu 90. aastapäeval peetud kõnes, et koos Tartu rahulepinguga kirjutati alla Eesti diplomaatia ajaloo esimesele eduloole. Need kolm olulist aspekti moodustavadki meie riigi vundamendi.
Täna on põhjust meenutada ka 30.-31. jaanuarini 1919 toimunud Vabadussõja murrangulise tähtsusega Paju lahingut, kus osalesid Soome vabatahtlike rügement „Põhja Pojad” (Pohjan Pojat) ooberst Hans Kalmi juhtimisel. Eesti sai Vabadussõja ajal ka Inglismaalt mitmesugust abi ning Briti laevad tulid Eestile appi.
Et lisaks venelastele oli Valgas punaste poolel ka hiinlasi ja lätlasi, kujunes Eesti Vabadussõda omamoodi rahvusvaheliseks võitluseks bolševike vastu, kus kandev roll oli siiski Eestil ja eestlastel. Eesti armee koosseisus võitles Vabadussõjas ligi 90.000 meest, kellest hukkus 5000.
Kõik need erinevatest rahvustest võitlejad põrkusid 1919. a jaanuari viimastel päevadel kokku Paju mõisa all, kusjuures punaväelasi oli kaks korda rohkem. Martin Helme kirjutab: „Hoolimata ebasoodsast maastikust ning arvulisest vähemusest õnnestus Eesti poolel võidelnutel punaste vastupanu murda” (VM, 29.01.09.). Selles lahingus saadud vigastuste tagajärjel suri Vabadussõja kangelasena andekas ja karismaatiline väejuht leitnant Julius Kuperjanov.
Mis võiks olla Vabadussõja sõnum meile, tänastele eestlastele? Tartu rahuleppe ajaloolist tähtsust on võimatu ülehinnata – see on püsiv ja aegumatu. Kõnealune dokument oli, on ja jääb Eesti sõjameeste ja poliitikute vapruse ja visaduse sümboliks.
Meie riik on läbinud oma arengus mitmeid epohhe – nii paremaid, halvemaid kui ka eriti süngeid aegu. Eesti positsioon on 21. sajandil maailmas täiesti erinev sellest, mis ta oli 95 aastat tagasi. NATO-sse ja Euroopa Liitu kuuluv Eesti Vabariik on demokraatlik, avatud ja omab rahvusvahelist autoriteeti. Aga probleemid idanaabriga, kelle jaoks Tartu rahuleping on ebamugav dokument ja teema, jätkuvad.
Kontroversiaalne piirilepe Venemaaga pole ikka veel jõudnud finišisse. Eesti Põhiseadus sätestab, et Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega, mida Moskva ei taha tunnistada. Kas venelastele loovutatakse äkki Narva lahe ulatuslik mereala? Mis on saanud 2005. a piirileppele lisatud Tartu rahulepingut puudutavast preambulist leppe uues versioonis? Kui see on leppest eemaldatud, muutuks Tartu rahulepingu sõnum tühiseks ning meie esiisade ohvriterikas ja ennastsalgav võitlus mõttetuks. Loodame, et seda ei juhtu.
Elle Puusaag
