Kuvavõistlus toimub eesti, soome ja vene keeles ning keskendub soome-ugri rahvaste ühisele pärandile.
Lähem teave, võistluse eeskiri ja kuvade üleslaadimine võistluse veebilehel.
Pühapaikade hulka loetakse ka vanade matusetavadega seotud ristipuud, rannakülade titekivid, tervenduspaigad ning liukivid.
Looduslikud pühapaigad on meie vanimad looduskaitsealad ning paljud neist on ka praegu elavas kasutuses. Looduslik pühapaik on mets, puu, kivi, veekogu, pinnavorm või maa-ala, mida on pühaks pidanud juba meie esivanemad. Pühapaikade hulka loetakse ka vanade matusetavadega seotud ristipuud, rannakülade titekivid, tervenduspaigad ning liukivid.
Eestis leidub hinnanguliselt 5000 ajaloolist looduslikku pühapaika, millest ca 2000 on kantud kaardile. Tuntuimad pühapaigad on Otepää Pühajärv, Suur ja Väike Taevaskoda, Kaali Pühajärv, Panga pank, Saula Siniallikad, Jägala juga, Tamme-Lauri tamm, Kuremäe hiiemägi, Võhandu Pühajõgi jt. Rohkem pühapaiku leiab Looduslike pühapaikade kaardilt.
Hiite kuvavõistlust korraldab Hiite Maja sihtasutus, kaaskorraldaja Soomes on Taivaannaula ühendus. Toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv, Võru Instituut, Fenno Ugria, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Maavalla Koda, Tihuse Hobuturismitalu, Tagavälja talu, Alar Krautmani Terviseakadeemia, Hiiepaik, Põline Pere, LüüTürr jt.
Võidupilte võib võistluse tutvustamisel meedias tasuta kasutada, lisades seejuures autori nime, paiga nime ja Hiite kuvavõistluse nime.
