No see kõik algas sellest, et nüid, kus mul see sunniku kompluuter on, siis kohe kutsub igale poole vahtima. Loen vahel neid komendaarisi kah ja just neid, mis on nii salajased, et komendant ei julge oma nime all avaldadagi. Sõjasaladus, noh.
Leitsin üles selle koha, kus keski kaebas, et temale ei meeldi Kingu ja Klambri raadiusaated. Teine kohe vasta, et temale jälle meeldivad. Isegi seletas, miks meeldivad. No ja siis ma leitsin veel värvilised kastikesed, kus iseakand koolmeistrid saavad igale komendaarile oma innangu anda. Aga indeid on ainult kaks – ea ja paha.
Ma jäin mõtlema ja sain kohe aru, et ainult minu mõtlemisest ei aita. Ootasin, kui Ärman tuleb ja siis kutsusin Kata kah, et arutame seda asja kolme mehega, mis sest, et üks mees on naisterahvas. Kingul ja Klambril on kah sedamoodu.
Mina kui koosoleku kokkukutsuja võtsin kõige enne sõna ja avaldasin arvamist, et kõik need koolmeistrid peaksid ise kooli minema. Et kumpki komendaar ei ole ea ega alb, mõlemad on rumalad. Et meeldimine vai mitte meeldimine on iga inimese oma asi. Kumbagi pole mõtet kuulutada ja kumbagi pole vaja põhjendada. Meeldimine on meki asi. Kui ei meeldi, ära kuula. Kui meeldib, kuula kaks korda. Aga suupruukimine oia selleks korraks, kui leiad, et miskit on alvasti tehtud. Siis tegijad oskavad endid parandada. Vai vasta vaielda.
Ärman oli kohe minuga nõus ja ütles ladina keeli: Tee Kusti puss ja nõnda edesi. Kata ladina keel pole suurem asi, tema kostis matsikeeli, et alati on sedasi old, et ühele meeldib mamma, teisele tütar. Ma lisasin mõttes juurde (Kata kuuldes kõvasti ütelda ei julgend), et õige mees proovib mõlemad ära ja alles siis otsustab.
Jah, aga selle otsusega võid kah nihu minna. Eks kosides ole kõik neiud kenad. Kust küll need kurjad eided tulevad?
Kargu Karla
