Ühtlasi teame, mida tähendab Raekoja platsil uhkuses ja tänutundes juubeldamine. 30. septembril oli sealsamas tunda nii ühte kui teist, mälestamist ja iseolemise väge.
Viiendat korda tähistati riiklikku tõe ja lepituse päeva (Day of Truth and Reconciliation), mis Toronto südalinnas nimetatakse põlisrahvaste pärandi kogunemiseks (Indigenous Legacy Gathering, ILG), mille eesmärgiks ,,identiteedi taastamine meie tseremooniate ja keelte kaudu“. Kõlab tuttavalt.
See oli tegelikult suisa kaks päeva vältav üritus (29. ja 30.09), mida veab Toronto Council Fire Native Cultural Centre. Nõukogu või istungi tseremoniaalne tuli põles Põhja-Ameerika esmarahvaste nõupidamiste ajal. Põles ka Raekoja platsil neil kahel päeval. Tuld paluti mitte filmida, nii nagu meiegi hiies on püha tseremoonia taoline jäädvustamine taunitud. Jäävad mälupildid ja hingesoojus.
Fotogalerii
Fotod: Riina Kindlam
Aastast 2013 on 30. september päev tuntud oranži särgi päevana ja siiamaani. Tähistamise ajendiks on Phyllis Jack Webstadi lugu. 6-aastaselt sai ta vanaemalt kingiks uue oranži särgi, millega ootas uhkusega kooli minna, ent seal võeti särk tal otsemaid seljast ning see kadus jäädavalt tema jaoks. Sellest ajast saadik jäi oranž värv talle valusalt meenutama, et tal ei olnud õigust oma tunnetele ning et tema ja teised tema koolikaaslased olid justkui väärtusetud.
See on pühendatud internaat- ja päevakoolide poolt põhjustatud jätkuva trauma ning hukkunute, ellujäänute ja nende perekondade mälestamiseks.
Aastast 2021 tähistatakse tõe ja lepituse päeva üleriigiliselt. See on pühendatud internaat- ja päevakoolide poolt põhjustatud jätkuva trauma ning hukkunute, ellujäänute ja nende perekondade mälestamiseks.
Püstkodade väli
Saabudes võttis avanev vaatepilt tõsiselt pahviks. Püstkojad, neid võis olla oma viisteist tükki vähemalt ümber platsi, taustal terasest ja klaasist hooned ja pilvelõhkujad. Terve Toronto hiilgav hilisajalugu, tööstuse ja ärinduse edulugu, sipelgapesana kihava südalinna ja vana Raekoja tornikella kõminaga. Ja selle keskel, AUKOHAL tipi-d, juhtumisi väga sarnased meie esivanemate ja eriti meie põhjapõdra karjadega koos liikuvate hõimurahvaste püstkodadega.
Üks piisoni kujutisega tipi oli veesilma kohal olevate betoonkaarte all, teine purpurpunane püstkoda soome arhitekti Viljo Revelli kujundatud 1965. valminud Raekoja kaares hoonete vahel, mis paraku ühendas mõtteid otse saami rahvaga, kes ka ei pääsenud ränkade ümberrahvustumise katsetest.
Kui rahvakogunemistel ja protestidel on tavaliselt palju lehvivaid lippe, siis neid tol päeval siiski polnud. Lippude asemel olid püstkodade kõrgele sirguvad tüvede latid. Siiski oli kaks märgilist leinalippu: pooles mastis suur Kanada lipp lava kõrval ning samuti poolde masti heisatud oranž- ja valgekirju Ellujääjate lipp (Survivors Flag) platsi vastasnurgas olevas lipumastis, kus me Eesti lippu vabariigi aastapäeval heiskame. Antud lipp mälestab ja austab internaatkoolides ellujäänuid ja kõiki elusid ja kogukondi, keda Kanada internaatkoolisüsteem mõjutas.
Põlisrahvaste ja ukraina naised vahetasid neid rätte omavahel preeria provintsides ja mujalgi. ,,Meie kultuuride vahel on palju sarnasusi ja tänapäeval esindab sall meie ühtsust,“ märkis rätte müüv proua.
Nende vastas, Queeni tänava poolsel kõrgemal äärel lehvis kõige kohal Ukraina lipp. Ning Ukraina lipu all olevas telgis tutvustati ja müüdi muuseas kirevaid lillelisi rätte, millesarnased ei ole eestlastelegi võõrad ning kantakse mõnegi meie rahvarõiva komplekti juurde õlarätina. KOKOM’i ehk ukraina õla- ja pearätt sümboliseerib põlisrahvaste suhteid Kanadasse saabunud Ukraina asunike toetamisel. Põlisrahvaste ja ukraina naised vahetasid neid rätte omavahel preeria provintsides ja mujalgi. ,,Meie kultuuride vahel on palju sarnasusi ja tänapäeval esindab sall meie ühtsust,“ märkis rätte müüv proua.
Erinevate organisatsioonide ja tugigruppide esindajatele lisaks olid oma loominguga kohal ka põlisrahvastest kunstnikud ja käsitöötegijad. Nende seas oli ka kirevaid paela- ehk lindiseelikuid (ribbon skirts), Métis rahva laiasid kootud kirivöösid (sash, ka arrow sash, ceinture fléchée) ja palju pärlitega kaunistatud esemeid. Laval toimusid esinemised ja sõnavõtud. Oli rohkelt võimalusi osaleda töötubades ning koolilapsi sagis tohutult ringi. Üleüldine värv oli mõistagi leegitsev oranž, mida enamik rahvast ühtsuse ja toetuse märgina kandis. CN torn oli samuti neil õhtutel oranžides tuledes.
Lisaks rahuaiale on Nathan Phillips väljakul läinud aastast ka esmarahvaste hingeaed, kus kasvab neile olulisi taimi ja vilju, on tare kogunemisteks, valvab suur kilpkonna kuju ning võib istuda hõbedases hingedekanuus. See on uskumatu saavutus kõikidele osapooltele ja asjaosalistele; mõtisklemise, mälestamise ja hingamise paik. Lootuse majakas ja palsam hingele keset suurt mürisevat linna, kus kunagi voolasid veed ja kõrgusid püstkojad.
We are all connected. Me oleme kõik omavahel seotud.
