Katrin ja Erik Veski kaunis kodus Collingwoodis kohtusime nende sõprade Lia ja Andres Virkusega, keda tõi Eestist Kanadasse puhkusereisile soov kohtuda rohkearvuliste sugulaste ja sõpradega erinevates paikades, ent ka avastada seda maad, mis on paljude eestlaste jaoks olnud aastakümneid nagu üks müstiline paik – ja millel on samas nii mõndagi sarnasust Eestiga. Võimas ja vaheldusrikas loodus, rohkearvulised eestlased, paljudel ka sugulased – ja muidugi sõbralikkus on ehk need märksõnad, mida kodueestlased siit eest leiavad, soovides ikka ja jälle tagasi tulla.
Katrin ja Erik elavad 9. aastat Collingwoodis. Katrin on Kanada eestlane, kasvades üles eesti peres Torontos ja saades siin muusikalise hariduse Toronto Ülikoolist. Erik on Ameerika eestlane, muusik ja advokaat, ja nende kahe kohtumine toimus väga noores eas, 1976.a. Baltimore ESTOl, kus mõlemad olid oma muusikagruppidega (just tänavusel ESTO aastal on seda põnev meenutada!). Abiellumise järgselt sai nende koduks USA – New Yorgi osariigis elades kasvatasid nad peret ning tegid oma karjääri – Katrin muusikaõpetajana ning Erik advokaadina, kuid mõlema südames oli alati suur eestlus, millega nad professionaalsete muusikutena ka tegelesid. Erik oli 35 aastat New Yorgi Eesti Meeskoori dirigent, viimased aastad ka koos naiskooriga, ning nad pidasid ka neli aastat New Yorgi Eesti Maja restorani kööki, kus korraldasid pidusööke ja üritusi tuhandetele inimestele, kaasa arvatud väga tähtsaid vastuvõtte, kus on osalenud ka EV President Toomas Hendrik Ilves.
Üheksa aastat tagasi otsustasid nad, et on aeg kolida USAst tagasi Kanadasse – Katrin oma juurte juurde ja Erik oli sellega samuti päri, sest see maa oli nende jaoks väga kodune, kuna kõik perepuhkused tõid neid aastakümnete jooksul ikka ja ainult Kanadasse.
Katrini ja Eriku elust on allakirjutanu sulest valminud „Nädala portree: Katrin ja Erik Veski – elu kaunite kunstide keskel, millest üheks on ka eesti toit“, mis ilmus Eesti Elus nr. 50, 13. detsembril 2024. Seal oli põgusalt juttu ka Eesti tuntud kokaraamatute autorist ja toiduajakirjanikust Lia Virkusest, kes koos abikaasaga osales külalisena 2024.a. talvel toimunud KLENK-IEP Kariibi mere kruiisil, ja kellele oli Katrin tõlgiks. Nad kohtusid seal küll esmakordselt, kuid olid tuttavad varemgi – seda eeskätt Lia rohkearvuliste kokaraamatute kaudu, mis Katrini kogus kenasti olemas, olles suurepäraseks inspiratsiooniallikaks. (Intervjuu Liaga on varem ilmunud Eesti Elus Lea Kreinini sulest, EE nr. 25, 23. juunil 2023).
Katrin on alati armastanud süüa teha, eriti eestipäraseid toite (milleks inspiratsiooni andsid nii omaaegsed Jõekäärul veedetud suved kui Peetri kiriku naisringi kohvilauad); Erik alustas söögivalmistamist siis, kui juba peres olid lapsed, ja Katrini tööpäevad koduses muusikastuudios New Yorgi osariigis kippusid pikaks venima.
Katrin ja Erik on mõlemad suured toiduhuvilised, kelle köögis valmib suurepäraseid roogasid nii Eesti kui teiste maade köökidest. Samuti on Erik tuntud verivorstide valmistaja Toronto ja ümbruskonna eestlaskonnale. Katrin on ka Facebooki grupi Traditional Estonian Cooking and Eating üks rajajatest ja administraatoritest, samuti mitmete teiste gruppide. Katrin on alati armastanud süüa teha, eriti eestipäraseid toite (milleks inspiratsiooni andsid nii omaaegsed Jõekäärul veedetud suved kui Peetri kiriku naisringi kohvilauad); Erik alustas söögivalmistamist siis, kui juba peres olid lapsed, ja Katrini tööpäevad koduses muusikastuudios New Yorgi osariigis kippusid pikaks venima.
Lia on samuti armastanud juba lapseeast toitu valmistada, eriti küpsetada – neil oli oma väike aed ja kasvuhoone, mida ta siiani väga armastab. Eriliseks lemmikuks sai kookide küpsetamine. Lia Virkuse kui ilmselt Eesti tuntuima kokaraamatute autori sulest on 30 aasta vältel ilmunud üle 100 kokaraamatu, paljud neist mitmete teiste kaasautoritega. Nii et see on suuresti tema elutöö – ja need retseptid on kõik läbi tehtud ja proovitud tema koduköögis Pirita-Kosel Tallinnas. Ta on õppinud toiduainetehnoloogiat Tallinna Polütehnilises Instituudis (tänapäeval Tal-Tech), on töötanud mitmete väljaannete juures, olles praegu toidutoimetaja ametis Eesti vanimas ajakirjas Eesti Naine. Samuti on ta Pereköögi retseptilisa ja raamatusarja „100 rooga“ idee algataja-teostaja ning sagedane külaline televisioonis. Tema nimi ja road on tuntud üle Eesti ning just temal on suur roll piltidega kokaraamatute loomisel – algselt olid Eestis väljaantavad retseptid vaid n-ö retseptivihikud, millest kasvasid välja kaunite piltidega kokaraamatud.
Lia isal, kes oli pärit Noarootsist, oli 16 õde-venda (tõsi küll, kahe emaga – esimeste laste ema suri sünnitusel, ja kõik lapsed tuli üles kasvatada; mõni neist suri ka noorelt). Enamus neist põgenes 1944.a. Eestist, paljud jõudsid Kanadasse, kelle järeltulijaid Lia samuti tänavu suvisel Kanada reisil rõõmuga külastab. Meie kohtumisepäev oli neil alles teine reisipäev, ees ootasid Sault Ste. Marie ja mitmed teised sihtkohad.
Tulles tagasi KLENK möödunudtalvise Kariibi mere kruiisi juurde, räägivad Katrin ja Lia sellest imepärasest kogemusest, kus 5700 kruiisireisija hulgas laeval nimega „Oasis Of The Seas“ oli umbes 300 eestlast, neist kaks kolmandikku Eestist ja kolmandik USAst/Kanadast. Need olid nagu ühed pikad Eesti päevad, kus eestlased said nädalaks ajaks merel kokku – saatjaks imeilusad vaated, ookean ja soe tuul. Et Lia sinna sattus, oli suuresti Katrini teene – ürituse üks korraldajaid, Rein Luning USAst oli talle kirjutanud ja küsinud, kas ta teab kedagi Eestist, keda võiks kruiisile esinema kutsuda. Ja kuna Katrinil ja Lial oli kokanduse kaudu juba side tekkinud – retseptide, tekstide kaudu – , soovitaski ta teda kui Eesti üht kuulsaimat kokaraamatute autorit, kelle kohalolek kindlasti rikastas kogu laevasõitu.
Oma loengul kõneles Lia Eesti toidust ja Eesti köögist, koos rohkete fotodega, Katrin oli tõlgina abiks. Kokkutulnud said nii kõnes kui visuaalselt osa sellest, mis on Eesti toit, milliseid tähtpäevi ja mis toitudega Eestis tähistatakse, jagatud sai ka retsepte nn. hitt-toitudest.
… õppisin palju nendelt kui kogemustega toidukunstnikelt, millist terminit siinjuures rõõmuga kasutan. Olen alati mõelnud toidust kui kunstist – mida luuakse kire ja armastusega ja millel on täita palju rohkem funktsioone ja rolle kui vaid lihtsalt kõhutäide.
Igatahes, kui öelda, et toit ühendab kaugusi ja mandreid, siis on sellel kindlasti tõepõhi all, toetudes sellele loole. Ja mina, allakirjutanu, kel pole küll nii pikaajalisi toiduvalmistamise kogemusi kui Katrinil ja Lial, ent kes samuti tervisliku ning kauni toidu valmistamise huviline, õppisin palju nendelt kui kogemustega toidukunstnikelt, millist terminit siinjuures rõõmuga kasutan. Olen alati mõelnud toidust kui kunstist – mida luuakse kire ja armastusega ja millel on täita palju rohkem funktsioone ja rolle kui vaid lihtsalt kõhutäide.
Alljärgnevalt jagab Lia Eesti Elu lugejatega oma kuulsat maasika-Brita koogiretsepti. Pilt on võetud tema koduaias.
