Programm Study in Estonia tegutseb tihedas koostöös Eesti ülikoolide ja kõrgkoolidega ning eesmärgiks on tasemeõppe välistudengite Eestisse kutsumine. See puudutab nii rakenduskõrgkoole kui ülikoole ning kõiki kraade: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe. Eestit tutvustatakse kõrgharidusmessidel ja konverentsidel üle maailma, korraldatakse erinevaid reklaamikampaaniaid ja tehakse koostööd meediaväljaannetega. Üheks töövaldkonnaks on ka statistika ja analüüsid, näiteks kui palju saabub välistudengeid ja kui paljud neist pärast kraadi saavutamist ka Eestisse jäävad. Pooled jäävad! Varsti on ilmumas üks uus uuring koos Statistikaametiga välistudengite majanduslikust mõjust Eesti arengule.
Rääkides Eesti noortest välismaal, siis on väga hea koostöö Välisministeeriumi üleilmse eestluse bürooga ning olulisteks partneriteks lisaks Kultuuriministeerium ning Integratsiooni Sihtasutus. Study in Estonia programmi tegevuse üheks osaks on Eestist pärit ja Eesti juurtega noorte Eestisse õppima kutsumine. Nendele, kes eesti keelt ei valda, on olemas ingliskeelsed õppekavad – kokku 150 kava kõrg- ja ülikoolides.
Kõige rohkem tähelepanu saanud valdkondadeks, mida õppima tulekul eelistatakse, on 1) sotsiaalteadused – õigus, avalik haldus ja äri; 2) humanitaaria ja kunstid; 3) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.
Muljed ja suhtumine Eestisse olid väga positiivsed, kuigi teekond, viisa saamine jm. on sageli keeruline ja väga aeganõudev.
Üks sõnum, mis noortele edastatakse, on järgmine: Eestist võid saada väga hea hariduse, ning alustada näiteks rahvusvahelist karjääri. Ülikoolid pakuvad ka erinevaid stipendiumivõimalusi, samuti saab alustada töötamist juba õpingute ajal. Näiteks äsja korraldas programm Eestis seminari, kus Ladina-Ameerikast pärit tudengid (neid on Eestis kokku 150) jagasid oma kogemusi, kuidas nad Eesti leidsid, mis pani neid Eestis õppimise kasuks otsustama ja mis neile Eestis elades meeldib/ei meeldi. Muljed ja suhtumine Eestisse olid väga positiivsed, kuigi teekond, viisa saamine jm. on sageli keeruline ja väga aeganõudev.
Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga, mis tõi kaasa tööjõu vaba liikumise, on Eestist suundunud rohkesti noori välismaale või on seal sündinud. Lisaks neile veel Eesti juurtega noored – Kalmar Kurs viitab rahvastikuregistri andmetele, mille alusel on teada, et välismaal elab erinevates riikides umbes ligi 25 000 noort (alates põhikooli vanusest), kellest oleks kindlasti paljud kas nüüd või edaspidi huvitatud Eestis õppimisest, olgu tasemeõppes või lühiajaliselt. Kes valdavad eesti keelt, neile on õppimine tasuta. Noored võiksid vaadata lähtuvalt oma erialast või huvidest, missugune on mingi ala õpetamise tase Eestis. On väga palju erialasid ülikõrge teadustasemega ja rahvusvaheliselt tunnustatud – ja kui on valida mitme riigi vahel, miks ei võiks selleks siis olla Eesti.
Eesti on saavutanud hea taseme rahvusvahelistumises, räägib Kurs. Käesoleval õppeaastal, 2024/25 saabus Eestisse õppima 1251 välistudengit ning 72 Eesti passiga uut õppurit, kes lõpetasid varasema haridustee mõnes teises riigis. Siiski, võrreldes aastate taguse ajaga on välistudengite arv langenud. Kui praegu on kõikidest Eestis õppivatest üliõpilastest välistudengeid natuke alla 9%, siis enne Covidi pandeemiat oli see 12%; eesmärgiks on jõuda taas 11% peale. Üliõpilaste arvu languse põhjustena nimetab Kurs peale Covidi veel julgeolekuolukorra, mis võib mingil määral mõjutada, ning keerulisema olukorra viisa saamisega mõnedest riikidest pärit soovijatele, kuna Eesti saatkondade võrgustik on väike ja seda on viimastel aastatel ka vähendatud.
Tuues näiteks Brüsseli, kus ka Kalmar Kurs on ise Eesti esinduses pärast liitumist Euroopa Liiduga töötanud, märgib ta, et seal on tänaseks üles kasvanud terve põlvkond eesti noori, kuna viimasel paarikümnel aastal on läinud Eestist Euroopa Liidu asutustesse tööle rohkesti spetsialiste ja ametnikke, koos peredega. Sealses Eesti esinduses toimus veebruaris tore üritus Eestis õppimise tutvustamiseks. Juba on kõneisikuid ja kogemuste jagajaid, kuid vajalikuks peetakse edasi arendada noorte nn. saadikute võrgustikku, kes jagavad omi kogemusi Eestisse õppima tulekust.
Oma seekordsest Toronto külastusest rääkides leiab Kurs, et niisugused üritused nagu käesolev Estonian Music Week jt. algatused aitavad suurepäraselt tutvustada rahvusvahelisele publikule meie kogukonda ja kultuuri ning teadvustada, et seda kõike on võimalik Eestis õppida. Kuidas meil siis muidu on nii palju juba tuntud ja noori talente – heliloojaid, dirigente, muusikuid jt. Tänu sellele satub kindlasti Eestisse mitmeid välisriikidest pärit noori, esialgu külastama ja tutvuma, ent võibolla ka valima Eesti oma edasiste õpingute maaks. Ka käesoleval suvel toimuv ESTO2025 teenib suurepäraselt seda eesmärki: kavas on noordelegaatide programm ning noortekonverents.
ESTO järgselt on programmil Study in Estonia koostöös partneritega plaanis pakkuda välismaalt saabunud noortele ja nende vanematele võimalusi külastada ülikoole Tallinnas ja Tartus. Lähem info peatselt.
ESTO2025 teemaline intervjuu Kalmar Kursiga ilmus #EE nr. 11, 21. märtsil 2025:
