Päevil, mil arvasin, et peaks hakkama taimetoitlaseks, andsin aeg-ajalt järele vajadusele süüa üht oma lemmikut – maksapasteeti. Kuigi mul sellel ajal ei olnud veel neid teadmisi, mis praegu, kuulasin oma keha ja tundsin end pärast pasteedi söömist jälle maandatuna. Paljudel inimestel on välja kujunenud oma toidufilosoofia ja liiga sageli on neil teiste suhtes üleolev hoiak. Sellised inimesed elavad veendumuses, et nende valik on kõige õigem ning et kõik teised teevad valesti.
Meil võivad olla kindlad eetilised põhimõtted selle suhtes, kas peaksime loomi tapma ja sööma või mitte, aga mõnikord ei soostu meie keha peas olevate mõtetega. Mõnele võib olla liha vajalik selleks, et kahe jalaga maa peal püsida, teisele aga selleks, et tunda end veenva ja tugevana. Samas teeksid paljud inimesed oma tervisele teene, kui vähendaksid söödava liha kogust või liha sisaldavaid söögikordi. Sagedane lihasöömine on kindlasti terviserisk, sest paneb neerudele suure koormuse ja muudab vere happeliseks, mille tulemusel võib luudest ja hammastest kaduda kaltsium ning alguse saada põletikulised protsessid.
Lihtsustatult öeldes annavad valgud meile jõudu, süsivesikud energiat. Valk koosneb amino-hapetest ja erinevate aminohapete kombinatsioonid moodustavad erinevat liiki valke. Keha toodab oma valkude varu toidust saadavatest aminohapetest. Valk on rakkude, kudede ja elundite põhiline ehitusmaterjal. See tugevdab ka meie immuunsüsteemi, kuna keha kasutab aminohappeid antikehade loomiseks. Valk kiirendab ainevahetust ja mõjutab vedelike tasakaalu kehas. Valk stimuleerib glükagooni tootmist. See hormoon võimaldab keharasvu energiaks põletada – just seepärast aitavadki valgurikkad dieedid kaalu langetada. Ebapiisav valgukogus võib tekitada magusaisu, keskendumisraskusi ja närvilisust, väsimust, kahvatust, kehvveresust ja raskematel juhtudel näljapaistetust.
Ühel integratiivse toitumise instituudi loengul jutustas Annemarie Colbin loo pühendunud täistaimetoitlasest mehest, kellel aeg-ajalt tekkis väga suur magusaisu. Ta lahendas selle probleemi nii, et sõi korraga pool kana ning võis siis mitu kuud rahulikult täistaimetoitlasena edasi elada. Ka liigne valgukogus võib tekitada suhkruisu, lisaks veel kõhukinnisust, veepuudust, raskustunnet, kaalutõusu ja liigeste jäikust. Valk loob kehas happelise keskkonna, mis põhjustab kaltsiumikadu luudes ja hammastes, neerude töö nõrgenemist, ebameeldivat kehalõhna ja hingeõhku.
Võti leidub mõõdukuses.
14. septembril algab Marika Blossfeldti korraldatud sügispuhastus, millest huvilised leiavad rohkem infot järgneva lingi vahendusel:
https://marikab.com/cleanses-etc/autumn-detox
Retsept
Marika Blossfeldt
Suvikõrvitsa-tomativorm
kaheksale kuni kümnele
1 sl oliiviõli
2 suurt või 3 väikest suvikõrvitsat, ratasteks lõigatud
500 g feta-juustu, kuubikuteks lõigatud
3-4 tomatit, viilutatud
kuivatatud tüümiani
pipart
10 muna
120 ml piima
soola ja pipart maitse järgi
1 Kuumuta ahi 400°F-ni.
2 Õlita 25 x 30 cm suurune ahjuvorm. Lao selle põhja kiht suvikõrvitsalõike ning raputa peale tüümiani ja pipart.
3 Puista suvikõrvitsale pool feta-juustust.
4 Lisa kiht tomativiile, raputa peale tüümiani ja pipart.
5 Lisa veel üks kiht suvikõrvitsat ja ülejäänud feta-juust ning puista jälle üle tüümiani ja pipraga.
6 Klopi munad piimaga lahti. Lisa sool ja pipar. Vala munasegu aedviljadele ja feta-juustule.
7 Kõige peale lao tomativiilud ning raputa peale tüümiani ja pipart.
8 Küpseta 40–60 minutit, kuni munasegu on tahenenud.
Serveeri rohelise salatiga.
Märkus: Kui ülemine kiht tomateid jääb munaseguga katmata, siis omandavad tomatid
küpsetamise käigus päikesekuivatatud tomatite maitse.