Uuel hauatähisel on neli nime: Heinrich Mark (*Otsa talus Karaskis 1.10.1911 – † Stockholmis 2.08.2004) ja tema abikaasa Alice, Aksel Mark ja tema abikaasa Anu.
„Tõotan ustavaks jääda!” oli vendade Heinrichi ja Akseli kogu elu kreedo, südamest tulevad tõotussõnad Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse ametivandest. Sama pealkirja kandis ka 2005. a Tallinnas ja Tartus esitletud Mart Orava ja Enn Nõu koostatud ning mõlema valitsusliikmest venna hoolikal kaasabil 1720-leheküljeline mahukas raamat Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse tegevusest Rootsis aastatel 1940-1992. „Meie ei ole väejooksikud, kes on vaenlase kätte jätnud Kodumaa ja rahva. Meie jätkame võitlust uutelt positsioonidelt nende vahenditega, milliseid kodumaale jäänud kasutada ei saa!” Need Tartu Ülikooli prof. H. Perlitzi sõnastatud põhimõttega võttis A. Mark raamatu esitlusel kokku nende elueesmärgi.
Mäe kalmistul peatee äärsel ümberkujundatud Markade kalmul oleval hauasambal on viis nime: MARK August, Anna, Adolf, Elsbet, Albert ja tekst: “Kuigi koduaias kohtuvad rajad, mälestus teist on jääv”.
Vanem vend Adolf arreteeriti okupatsioonivõimude poolt 1944, suri 1947 Norilski sunnitöölaagris, Albert tapeti okupatsioonivõimude poolt 1944.
Sellel matuseplatsil on sümboolselt kirjas ühe perekonna saatus – mis juhtus kodumaale jäänud kahe vanema vennaga nõukogude okupatsiooni ajal ja milline oli kodumaalt põgenenud kahe noorema venna saatus, mis väljendus mitte ainult eluea pikkuses, vaid ka tegutsemise võimalustes tööks ja võitluseks Eesti vabaduse eest teiste vahenditega. See on Kanepi kultuuriloo jaoks kahe suurmehe sümboolne kojutulek.
Milvi Hirvlaane
Kanepis, 28.09.2014