TAGASIVAADE ALGAASTATESSE 1944-1964
Asutamine ja esimesed aastad
Algus pärineb 9 novembrist 1944, mil üheksa rahvuslikult meelestatud asutajaliiget moodustasid seltsi nimega Toronto Eesti Rahvusline Klubi “Edu”. Nende sihiks oli eestluse alalhoidmine ja arendamine, eestlaste vaimse elu edendamine ja vastastikune abiandmine. Asutajaliikmed olid enne 2. Maailmasõda Kanadasse tulnud eestlased. Asutamiskoosoleku protokollis on kirja pandud 8-punktiline põhikiri ja 58-punktiline kodukord. Põhikirja esimene punkt kõlab sedamoodi: “Klubi on nende eestlaste koondis, kes austavad oma sünnimaad ja eesti päritolu ning, kes tunnustavad oma kodumaa iseseisvust kõrgema rahvusliku ideaalina”.
Selle organisatsiooni loomine oli juba teine katse luua rahvuslikku eesti seltsi Torontos. Esimene selts, nimega “Sõprus” loodi 1939 a. kuid juba 1940 a. võtsid pahempoolsed seltsi üle. Rahvuslikult meelestatud liikmed lahkusid tollest seltsist ja asustasid uue seltsi “Edu”. Varsti surigi välja esimene selts “Sõprus” liikmete puudumise tõttu. “Edu” seltsi loomisel oli eesmärk et seista eesti rahvushuvide eest, ajal mil Eesti oli kaotanud oma iseseisvuse.
Esimesed kolm-neli aastat tegutses T.E.R.K.”Edu” väikse liikmeskonnaga (umbes 20 liiget). Korraldati koosviibimisi rahvuslikel tähtpäevadel, näiteks Eesti Vabariigi aastapäev ja jaanipäev, tehti teeõhtuid ja väljasõite. Kaasmaalaste abistamiseks tehti korduvalt korjandusi ja saadeti rahalist toetust eesti sõjapõgenikele Rootsis ja Saksamaal. Juhatuse- ja aastakoosolekuid peeti korrapäraselt ja protokolliti korralikult. Esimene juhataja oli hr. Karl Tuimaa (1944-45), järgmine hr. J. Raud (1945-48)
Põgenike saabumine
Kui 1948 a. Kanada valitsus oli hakkanud lubama eesti sõjapõgenikel immigreeruda Kanadasse, saabus esimehele palju kirju Euroopas viibivatelt põgenikelt paludes abi ja juhiseid kuidas Kanadasse pääseda. Torontosse saabudes astusid uustulnukad järgimööda “Edu” liikmeteks. Hakati regulaarselt koos käima, et luua kontakte ja abistada teineteist võõral maal. Juba järgmisel “Edu” aastapeakoosolekul septembris 1948 oli 65 uut liiget juurde tulnud ja uue juhatuse moodustasid enamasti uustulnukad, esimeheks Johannes Soo. Tegevus elavnes. Iga-nädalisteks kooskäimisteks kasutati St. John's kiriku (Concord Ave) kõrvalruume, mida jagati värskelt loodud EELK Peetri kogudusega . Kogudus saigi alguse ühel “Edu” koosolekul augustis 1948.
1948-49 tegevusaasta jooksul korraldati mitmesuguseid üritusi. Kaks suuremat üritust olid novembris 1948 peetud Välis-Eesti päeva kontsert-aktus ning veebruaris 1949 Eesti Vabariigi 31. aastapäeva kontsert-aktus, kus kõnega esines õp O. Puhm ning muusikalist eeskava korraldas R. Andre. Alates sellest ajast, ongi eesti seltsi traditsiooniks jäänud E.V. aastapäeva aktusi korraldada.
Seltsis moodustati sektsioonid
1949 a veebruaris hakkas seltsi juures tegutsema mitmed sektsioonid. Naissektsioon (esinaine A. Soo) oli eriti aktiivne, võttes enda peale koosviibimiste einelaua korraldamise, lastejõulupuu ja emadepäeva korraldamise, ja pakkide saatmise aktsioonid sõjainvaliididele Saksamaal ning abiandmist Kanadasse saabunud põgenikele.
Seltsi juures hakkas tööle ka rahvatantsurühm (juh. A. Saar) ja laulukoor (juh. G. Raag), kes esinesid seltsi üritustel ja pidudel. Pakuti teatrikursusi, mida korraldas R. Andre ja peeti teatriõhtuid. Juunis 1949, võeti rohkearvuliselt osa Lõuna Ontario eestlaste suvepäevast St. Catherines'is. Selle aja peale oli selts paisunud 200 liikmeliseks.
Uus nimi “Eesti Selts Torontos”
Arvestades kasvava põgenike sisserändega, leiti vajadust seltsi põhikirja uuendada. Selleks kutsuti kokku erakorraline koosolek 30 augustil 1949, millest osa võttis 90 liiget. Sellel koosolekul, peale põhikirja punktide muudatuste läbi viimise, otsustati ka anda T.E.R.K. “Edu'le” uus nimi “Eesti Selts Torontos”. (Alles 1962 a. muudeti ametlikult nimi praeguseks Toronto Eesti Seltsiks).
Järgmine laiendatud juhatus, mida valiti kohale sept 1949 aastakoosolekul, võttis juba kõne alla eestlaste oma maja ostu vajadust ja eesti kooli loomis vajadust. Aastakavasse võeti Tartu Ülikooli 30. aastapäeva aktuse korraldamine, Välis-Eesti päeva aktus, jõulupuu, E.V. 32 aastapäeva aktus (kõneleja A. Ekbaum, osales skautide kõnekoor) ning peeti vähemalt 6 pidu selle aasta jooksul. Iga-nädalistel koosviibimistel hakati pakkuma referaate. Enne kui oli hakkanud tekkima Torontosse teisi organisatsioone, täitis selts olulisi seltskondlikke ja ühiskondlikke vajadusi.
Ühiskondlik tegevus algaastatel
Eesti täienduskool
Sügisel 1950 võttis selts eesti kooli hooldamise enda peale. Kool oli hakkanud tegutsema 1949 a. oktoobris õp O. Puhmi organiseerimisel St. John's kiriku ruumides 32 õpilasega. Õpilaste arv kasvas kiiresti ja uued ruumid leiti kanada koolimajades. 1955 a. õppis koolis 332 last. Hiljem kui osteti Eesti Maja, leidis kool seal omale kodu. Selts on olnud kooli hooldajaks ja toetajaks tänapäevani.
Eesti lastekodu
Esimese suvekodu eesti lastele korraldas TES Naissektsioon 1951 a. suvel Roobi talus. Ka järgmisel suvel korraldas Naissektsioon suvekodu samas kohas, seekord kaks korda suuremale laste hulgale. 1953 a. Naissektsiooni agara esinaise H. Kõva eestvedamisel, leiti Udoras sobiv koht suvekodule. Sellest ajast peale on peetud Jõekääru nimelist suvekodu eesti lastele igal suvel. Naissektsioon muutus iseseisvaks Toronto Eesti Naisseltsiks, kes edaspidi korraldas suvekodu.
Eesti Maja
Aastal 1951toimus kõige suurem eestlaste sisseränne Kanadasse, sealjuures ka Torontosse. Rahvusgrupi tegevus ja vajadused suurenesid. TES algatusel kutsuti jaanuaris 1951 kokku koosolek, et hakata eesti maja küsimust arutama. Sellest kasvas välja Eesti Maja komitee, kes hakkas raha koguma eesti maja ostuks. TES oli üks esimesi eesti maja aktsiate ostjaid, pühendades oma 1951 a. peetud suvepäeva sissetuleku ($825) E.M. aktsiate ostuks.Tegeliku Eesti Maja ostuni ei jõutud enne kuni 1960. TES on tugevalt toetanud Eesti Maja, levitades aktsiate ostu ja toetades kohviku ehitamist Eesti Majja.
Eesti Vabariigi aastapäeva aktuste korraldamine
1949 aastast saadik on TES korraldanud Torontos E.V. aastapäeva puhul kontsert-aktuseid. Esimesed kontsert-aktused peeti eri paikades: 1949 -YWCA ruumides, 1950- Canadian Legion Memorial Bldg., 1951- Bloor St. United Church (1500 osavõtjat). Kuid 1952 vajati juba suuremaid ruume. Selleks üüriti Massey Hall ja osavõtjaid oli 2600. Järgmistel aastatel peeti aktuseid Massey Hall'is ja osavõtjate arv püsis 2000-3000 ringis. Aktused olid suurejoonelised, laulukooride, solistide, skautide-gaidide kõnekooride, peakõnelejate, väliskülaliste, ja poliitikute esinemistega. Aastatel 1955-60 korraldas TES lisaks aktusele ka E.V. balli või peo, nädal hiljem.
Tegevus 1950 aastatel
Esimesed seltsi kokkusaamised toimusid St. John's kiriku ruumides ja Soome seltsimajas (Huron St) ja alates hilis-1951 aastast Vana Andrese kiriku ruumides. Kasutati ka YWCA ruume ja pidudeks ungari maja, ja muid sobivaid ruume. Rohket tegevust näitab see, et TES aastakoosolekutel 1951-1955 ajavahemikul on esimees teatanud et seltsis on toimunud keskmiselt 36 üritust igal tegevusaastal, seal hulgas aktusi, kontserte, pidusi, referaatõhtuid, kultuuritegelaste sünnipäevade tähistamisi ja kunstinäitusi. 1950 aastate esimesel poolel tegutses seltsi juures raamatukogu, kirjandusring, noortering, jahinduse ja kalanduse sektsioon. Valiti esindajaid Eesti Liit Kanadasse ja Eesti Abistamiskomiteesse.
1957 aastaks olid huviringid ja seksioonid muutunud iseseisvalt. Torontosse oli tekkinud väga palju uusi organisatsioone ja seetõttu TES liikmeskond langes ja toimus teatud tagasitõmbumine. Siiski TES aitas kaasa suuremate eestlaste ürituste korraldamisel, näiteks Ontario eestlaste suvepäevad ja esimesed Põhja-Ameerika Eesti Päevad (1957). TES esimeesteks 1950 aastatel olid Mihkel Hansen, Aksel Luitsalu, Hugo Männik, Hans Lupp ja Harald Raigna.
Tegevus 1960 aastatel
Pärast kui 1960 a. eesti ühiskond ostis omale Toronto Eesti Maja, sai see TES uueks koduks. TES täienduskool sai sellega ka omale uue kodu. 1964 loodi TES juurde eesti lasteaed, mis algusel tegutses kolm korda nädalas Eesti Majas. Samal aastal loodi täienduskooli juurde keskkooli haru, mille tõttu täienduskoolis ja lasteaias oli lapsi rekordarv 1968-69 aastatel, umbes 600. TES oli üks suuremaid Eesti Maja kasutajaid, korraldades seal avalikke loengõhtuid ja pidades klubiruumis oma laenuraamatukogu neljapäeva õhtutel. TES algatusel tehti 1964 a. korjandus aktsioon kohviku ehitamiseks. Vabariigi aastapäeva aktuseid peeti ikkagi Massey Hallis, kuigi osavõtjaskond oli langenud 1000-1500 piiridesse. Suurim osavõtt oli E.V. 50. juubeli aktusel (1968), millel osales 3000 inimest, kaasaarvatud kaasmaalasi teistest linnadest. TES esimeesteks 1960 aastatel olid Olev Träss, Vello Hubel ja Helvi Kõva.
Edaspidine tegevus
Peategevuseks on jäänud E.V. aktuste korraldamine ja koolide hooldamine. Vahetevahel on korraldatud ka tuluõhtuid ja loenguid. Vabariigi aastapäeva aktuseid on korraldatud järjest väiksemale jäävale publikule muudes asukohtades, milleks on olnud Ryerson Instituuudi auditoorium, Toronto Ülikooli Convocation Hall, Vana Andrese kirik ja Eesti Maja. Erandiks oli E.V. 70 aastapäev, mis põneval 1988 aastal tõi kokku 3000 osavõtjat Roy Thomson Halli. TES esimeesteks on olnud veel: Valdeko Poolsaar, Jaan Terts, Toomas Merilo, Piret Komi, Tönu Parming, Ülo Isberg ja Anne Liis (Tüll) Keelmann.
Kuidas tähistati TES'i aastapäevi
Oma organisatsiooni suuremaid juubeleid on tähistatud iga viie aasta tagant peoga. 10. aastapäeva puhul toimus 1954 a. novembris sügispidu klubis “Top Hat”. Viis aastat hiljem, peeti 15. aastapäeva puhul pidu Club Kingsway's 800 osavõtjaga. 14 novembril 1964 tähistati 20. aastapäeva peoga Eesti Maja uues saalis. Kui saabus 25. aastapäev, läks millegipärast arvestumine sassi. Peeti teistkordselt 20. juubelit, seekord 15 novembril 1969, jällegi peoga Eesti Majas. Sellest ajast peale pidas TES oma aastapäevi selle uue arvestuse järgi koguni järgmised 40 aastat!
Novembris 1969, enne aastapäeva ilmus ajalehes “Vaba Eestlane” artikkel, kus jutuajamises tolleaegse TES esimehe H. Kõvaga anti edasi niisugust informatsiooni, et TES rajati 18 novembril 1949. See informatsioon on ekslik. On ignoreeritud seda, et selts tegutses järjepidavalt novembrist 1944 saadik. Kahetsusväärselt on sama informatsioon edasi antud Eestlased Kanadas koguteoses (1975).
Aastal 2009, otsustas tookordne TES juhatus tagasi minna vana arvestuse juurde, tähistades 2009 a. seltsi 65. aastapäeva tavakohase peoga Eesti Majas. Seda otsust tehti tuginedes kahele vanale T.E.R.K. “Edu”/Eesti Selts Torontos esimesele protokolli raamatule, mis olid hiljuti välja ilmunud. Uurides neid raamatuid leiti, et aastakoosolekute protokolli raamatusse oli sisse kantud tegevus 1944 aastast kuni 1957 aastani ja juhatuse koosolekute protokolli raamat kattis perioodi 1944 kuni 1951. Selgus et on täielik järjepidevus 1944 loodud seltsiga.
TES 70. aastapäev
Niisiis on jõudnud kätte aeg 70. aastapäeva tähistamiseks. Vanim eesti organisatsioon Torontos jätkab oma loomisaja eesmärkide täitmist, s.o. et alalhoida eestlust Torontos ja edendada rahvuslikke huvisid. Seda teeb ta oma koolide kaudu, kus noori kasvatatakse eestlasteks. Eesti Vabariigi tähtsamat päeva, vabariigi aastapäeva, on järjekindlalt tähistatud läbi süngete okupatsiooni aastate ja jätkuvalt nüüdseks 23 aastat taasiseseisvunud E. V. õnnelikumal ajastul. E.V. 97. aastapäeva aktuse ja TES juubelipidustuste kohta, palume jälgida edaspidiseid teateid.
