Trumpi surve – ähvardus või äratuskell?
Kui Donald Trump NATO tippkohtumisel esmakordselt sõna võttis ja küsis, miks USA peaks kaitsma riike, kes iseenda kaitsele vaevu panustavad, oli see Euroopa eliidile šokiks. Kuid just see bravuurikas küsimus osutus ajendiks, mis sundis Euroopat peeglisse vaatama. Trumpi väited, et Ameerika maksab liiga palju Euroopa kaitse eest, panid aluse uuele ajastule: Euroopa ei saa enam loota, et onu Sam igavesti kõike kinni maksab.
Ja mis juhtus? Saksamaa, kes oli pikka aega NATO 2% kaitsekulutuse eesmärki eiranud, on nüüd lubanud tõsta kaitsekulud 5%-ni SKPst aastaks 2032. Tegemist on pöördelise otsusega, mida veel hiljuti oleks peetud poliitiliseks ulmejutuks.
Euroopa on hakanud mõistma, et ainult pehme jõud – kultuur, kaubandus, diplomaatia – ei suuda takistada agressorit, kelle arusaam rahuläbirääkimistest algab tankitoru varjust.
See, mida me praegu Euroopas näeme, ei ole pelgalt reaktsioon Trumpi ähvardustele, vaid eksistentsiaalne arusaam, et Venemaa alliansse ei peata pressiteated ega väärtuskonverentsid. Putini armee peatamiseks on vaja tanke, droone ja laskemoona. Euroopa on hakanud mõistma, et ainult pehme jõud – kultuur, kaubandus, diplomaatia – ei suuda takistada agressorit, kelle arusaam rahuläbirääkimistest algab tankitoru varjust.
Uued kaitsekoalitsioonid, relvatööstuse elavnemine ja strateegiline koostöö Põhja-Euroopa ja Balti riikide vahel annavad märku, et Euroopa ärkab. Ja see ärkamine poleks juhtunud ilma Trumpi ebamugava, kuid äratava surveta.
Trumpi vastuolud
Trumpi algne lubadus lõpetada Ukraina sõda „24 tunniga“ oli juba eos absurdne. Tema hiljutise kahetunnise telefonikõne järel astus Putin kaamerate ette ning kinnitas, et „mõlemad pooled peavad kompromisse tegema“. See oli sõnastus, mida Moskva pole kunagi varem kasutanud – ent samal ajal väljendas Trump nõusolekut, et järgmine samm on kõnelused Türgis, mille eelmine voor kukkus täielikult läbi.
Rahvusvahelise poliitika ekspert ja endine Birminghami ülikooli professor Scott Lucas märkis:„See telefonikõne lükkas relvarahu hoopis kaugemale tulevikku.“ Türgi kõnelused pakkusid vaid ühe märkimisväärse tulemuse – vangide vahetuse –, kuid mitte midagi sisulist relvarahu suunas. Trump justkui astus sammu tagasi.
Kui Trump nõuab Euroopalt suuremat kaitsekohustust, on see toonud kaasa Euroopa relvastumise ja suurema iseseisvuse. Kuid samal ajal on ta teinud ka samme, mis võivad USA globaalset positsiooni kahjustada. Näiteks on tema meeskond arutanud Vene gaasivarustuse taastamist Euroopasse – idee, mis ajas marru nii USA energiatootjad kui ka geopoliitika asjatundjad.
Professor Scott Lucas nentis irooniliselt: „Kelle gaasi siis enam Euroopas ei müüda, kui Vene gaas tagasi tuuakse? USA oma.“ See lähenemine on vastuolus Trumpi enda kriitikaga Bidenile Nord Stream 2 osas ja alandab USA energiadiplomaatia usaldusväärsust.
Lisaks on Trump öelnud, et „ei tea, kas me tulevikus saadame relvi mõnele NATO liitlasele, sest nad ei pruugi olla enam meie liitlased.“ See on andnud eurooplastele selge signaali: loota saab ainult iseendale. See ongi põhjus, miks Saksamaa, Poola, Balti riigid ja Soome investeerivad hoogsalt oma relvatööstustesse.
Trumpi ja Euroopa valikud
Mitmed USA poliitikavaatlejad saavad aru – Putin mängib Trumpiga –, et venitada, vältida uut sanktsioonide ringi ja valmistuda uueks pealetungiks Ida-Ukrainas. Ka Trump on andnud märku, et võib-olla ta ,,sõber“ Putin petab teda – ent peale ühe varem kongressi poolt heaks kiidetud relvasaadetise ei ole ta teinud midagi otsustavat Ukraina toetamiseks. Kui ta tahaks Putinit tõsiselt survestada, annaks ta Ukrainale uut relvaabi.
Olukord võib muutuda. Hiljutine Harvard CAPS-Harris küsitlus näitab, et 61% ameeriklastest hindavad Trumpi suhtumist Putinisse nõrgaks ja isegi Wall Street Journal on teda kritiseerinud. USA Kongressis on esitatud seaduseelnõu „Venemaa sanktsioneerimise akt 2025“, mis näeb ette 500% tollimaksu kõikidele riikidele, kes ostavad Vene naftat, gaasi, uraani ja muid strateegilisi ressursse.
Trumpi lähedased, nagu asepresident JD Vance ja välisminister Marco Rubio, on hakanud mõistma, et rahu ei sünni Putini kapriisidest, vaid surve kaudu. Vance on tunnistanud, et „Venemaa nõudmised on liiga suured.“ See näitab teatavat kasvamist ja arusaama geopoliitika keerukusest.
Ühed mõistavad, et Putini võit tähendaks USA kaotust, mis võiks anda Hiinale signaali rünnata Taiwani. Teised elavad endiselt 1990ndate illusioonis.
Lõhe Trumpi administratsioonis püsib. Ühed näevad Venemaad eksistentsiaalse ohuna, teised on valmis loovutama Ukraina. Ühed mõistavad, et Putini võit tähendaks USA kaotust, mis võiks anda Hiinale signaali rünnata Taiwani. Teised elavad endiselt 1990ndate illusioonis.
Trump seisab nüüd valiku ees: kas ta tahab ajalukku minna presidendina, kes kinkis Ukraina Putinile või meheks, kes suutis Putini survestada rahulepinguni, mis ei tähenda kapitulatsiooni.
Kui Putin ja Trump peaks omavahel sõlmima kokkuleppe, mis külmutab sõja ja kinnistab okupatsiooni, peab Euroopa otsustama, kas toetada sellist lahendust või seista Ukraina kõrval ka ilma USA toeta. See võib tähendada, et NATO roll muutub või isegi väheneb, kuid Euroopa – Saksamaa, Poola, Balti riigid – ei saa lubada endale olukorda, kus agressor jääb karistuseta.
Järeldused ja soovitused Eestile
Trump ei ole Euroopa liitlastele lihtne partner, kuid tema mõju – soovitud või mitte – on aidanud Euroopal taas leida oma strateegilise identiteedi. Relvad, mitte resolutsioonid, määravad rahu. Ja Ukrainal on lootust, kui Euroopast saab tõeline jõud.
- Eesti peab jätkama kaitsekulutuste suurendamist vähemalt 3% tasemel, et olla valmis nii heidutuseks kui kaitseks.
- Koos Soome ja Lätiga tuleks rajada laiem Põhjala kaitsekoridor, mis ühendab Balti mere ääres olevad NATO liikmesriigid, et takistada Putini varilaevade kaudu toimuvaid naftasaadetisi Aasiasse.
- Eesti peaks toetama Euroopa relvatööstuse integreerimist, et vähendada sõltuvust USA relvaabist.
Donald Trump võib oma kaootilise stiiliga teha NATO elu keerulisemaks, kuid õnneks on see muutnud Euroopa tugevamaks. Ja just tugev Euroopa, mitte väsinud Washington, on see, mis võib viia Ukraina võidule ja kaitsta Eestit.
