Telli Menüü

ÜHEST ANDEKAST SÕBRAST

Mu lapsepõlve sõber '30ndate aastate Tartus oli Viktor Minneste jr. Tema pere, isa-ema ja noorem vend, elasid kõrvalmajas. Hoolimata mõneaastasest vanusevahest sobisime hästi, mängisime tihti koos ja nokitsesime paljude projektide kallal. Ühendus meie vahel katkes 1941. a suvel, kui mu kodu sõjatules hävis ja meie pere oli sunnitud kolima Võrru. Viis aastat hiljem kohtusime taas Blombergi põgenikelaagris Saksamaal.
Image by pixbox77 - freedigitalphotos.net

Nüüdseks oleme mõlemad jõudnud üle 80. aasta läve. Üle 60 aasta on meie teed olnud lahus, ehkki kirja teel on ühendus jäänud püsima. Viktor elab üksi Chicagos ja maadleb mitme terviseprobleemiga. Ta on aga enesekindel inimene, kes iial ei kurda, vaid on jäänud truuks oma tõekspidamistele ja positiivsele maailmavaatele.

Miks ma siis temast kirjutan? Tahan Viktorit esile tõsta kui andekat luuletajat nii eesti kui inglise keeles, ja kui head eesti luule tõlkijat inglise keelde. Juba aastaid on mulle peaaegu igal nädalal saabunud paks ümbrik, milles 7-8 lehte Viktori loominguga: originaalsed luuletused mõlemas keeles, luuletõlked ja vahel lühiesseed mitmelt alalt. Kuupäevadest lehtedel võib näha, et enamasti igal päeval on midagi loodud – seda hoolimata Viktori tervislikust seisundist. Aga sageli antakse inimesele oludest või iseloomust tingitud üksilduse vastukaaluks erilised võimed-tunded. Nii on see ka tema juhul.

Mu riiulile on kogunenud ligi 1000 lehte Viktori kirjutistega. Siin on tegemist kultuurajalooliselt väärtusliku materjaliga mida ei saa jätta juhuse hooleks. Arhiivi riiulile ei soovi Viktor seda panna. Olen seepärast otsinud võimalusi Eestis. Eestikeelseid originaale võiks Eestis luulekoguna välja anda, kuid tõlkematerjalist on ainult mõni keeleteadlane huvitatud. Ei hakka ju tavaline literaat Eestis lugema eesti luulet inglise keeles. Viimase jaoks leidub USA-s kirjastusi, mis inglise keelde tõlgitud etnilist kirjandust avaldavad. Mõlemal juhul on aga vaja asjatundlikku eestvedajat ja rahalist alust. Nii on küsimus jäänud esialgu lahendamata.

Raul Pettai

Alljärgnevalt näiteid Viktor Minneste loomingust. Lisatud on originaalluuletus ja tõlge Anna Haava luuletusest linnu viimne laul.


Kassari suvi

Tuhane muld. Kollane liiv.
Rohi, nii sile ja pehme ja kuiv.
Avatud uks. Lahtine riiv.
Teerada varjatud. Oitmale viiv…
– Kassari sädelev suvi.

Laidudevöö. Valguseöö.
Tulede virvendus, sääskede suim.
Ududevöö. Kesksuveöö,
mehe ja Jumala ühine töö…
– Kassari lühike suvi.

Kadakamaa. Kividemaa.
Lainete, lindude, lauluderand.
Ootusterand. Soovidemaa.
Tuulte ja valgete pilvede maa…
– Kassari loodus ja suvi.

Ilmuta end, nõiduslik hääl,
nooruse suurim ja sügavaim and!
Kulmude pääl sulata jää,
südames elusta kõik mis on hää,
– Kassari – Kassari suvi.

Linnu viimne laul 
Anna Haava

Jääge terveks, vennad, õed! 
Laulsin küllalt ju –
enneaegu hõiskasin –
nüüd jääb vait mu suu. 

Jääge terveks, vennad, õed! 
Tuleb kevade, 
ütelge siis minu poolt
tervist temale. 

Loe edasi