Telli Menüü

Ühest teatriskäigust

Täna ma ei räägi üldse Keskerakonnast. Teatriskäigust hoopis.

Kes Eesti poliitikaga kursis, teab, et natuke aega tagasi tõdes reformierakondlane Silver Meikar, et pikalt Eestis võimul olnud Reformierakonda on varjatult rahastatud. Seni on aga peaministriparteil õnnestunud puhkenud skandaalid edukalt summutada. See on õnnestunud, sest keegi nö omadest pole otsustanud erakonna rahastamise köögipoolt avalikustada.

Nüüd on aga meil oma Silvergate, nagu omaaegne ameeriklaste Watergate kohe. Meikari avaldus ei puuduta teisejärgulisi Reformierakonna liikmeid.
Stseen lavastusest "Reformierakonna juhatuse koosolek". Keskel Kristen Michali rollis esinenud Tambet Tuisk. Foto: ERR

Ta süüdistab erakonna varjatud rahastamise organiseerimises praegu ametis olevat justiitsministrit Kristen Michalit. Reformierakonna vastukäiguks oli katse näidata Silver Meikarit ebausaldusväärse inimesena. Kalev Lillo, kes olla olnud raha vahendaja ja Michal tegid kohe avalduse, et midagi niisugust pole olnud ja Meikar udutab.

Napilt paar nädalat pärast poliitikaskandaali sai kogu sündmus kunstilise kuue. Juba möödunud aastal poliitilise satiiri etendusega ilma teinud teater NO99 lavastas Tiit Ojasoo – Ene Liis Semperi koostöös valminud teatritüki pealkirjaga „Reformierakonna juhatuse koosolek”. Kes vähegi igapäevaselt lehti loeb, sai nalja ja naerda, nii et vesi silmast väljas ja kõhulihased haiged. Tõsi, natuke oli naer ka läbi pisarate.

Tegelased on niisiis Reformierakonna juhatuse liikmed. Näitlejad olid väga head ja ka tekst oli hea.

Publiku rõkkava naeru ja aplauside saatel mängitakse läbi viimase kahe nädala sündmused. Ära märgitakse kriminaalasja algatamine ja erakonna tippude sõnavõtud. Etendus algab Meikari ülestunnistusega. Seejärel algab koosolek, kus Lillo, Michal ja partei pressiesindaja Pukk teevad „paha haisu” tekitanud loos esimesed plaanid. Nende kohaselt tohivad vaid üksikud erakonna liikmed kommentaare anda, Facebook ja Twitter on keelatud. Tambet Tuisk Michali rollis paneb paika piirid ja sätib plaanid: „Meilt täielik eitus, siis spinnime Meikari isiku peale. Küsime, miks ta varem ei teinud? Kes ta selja taga on? Miks ta erakonna sees ei ole rääkinud?”

Siiralt kõlab Michali reaktsioon Ansipi mõttele telefonide pealtkuulamise kohta: „Vanal sportlasel tõmbas õhu jälle kinni, rääkis mu põhimõtteliselt sisse!” Rasmus Kaljujärve suu läbi kõnelenud Taavi Rõivas tõi vaatajate ette mitmeid unustatud juhtumeid. Meenutati Michali 61 000 krooni suurust annetust, mis olevat kogunenud „säästudest”, kaks nädalat iga päev sularahas tuhat krooni parteikassasse viinud Arnold Rüütlit ja Villu Reiljani, kes eales ei maksnud pangakaardiga, sest „sularaha pungitas taskust välja”.

Etenduses on palju teksti ja tihtipeale mõni väljend, sõnum või sõna on esialgu asjasse mittepuutuvale lausa arusaamatu. Mina ka kogu seda poliitikute omavahelist slängi ei halda. Misasi see spinnimine näiteks on? Laste käest pärast küsisin. Õnneks on näidend nii hästi tehtud, et ikkagi saab kõigest aru.

Napilt pooleteisetunnine tükk lõpeb tõdemusega, et „kõige taga on Rosimannus”, ehk siis riigikogu aseesimees ja reformierakondlane Rain Rosimannus.

Kaks aastat tagasi rääkis NO99 oma Valimiskoolis tänasest probleemist, erakondade varjatud rahastamisest, vägagi lahtise tekstiga, kuid toona püüti teha nägu, et see kõik on tore nali… Kui NO99 Valimiskooli klipid lähenesid poliitikale pigem teoreetiliselt ja poliitika räpasuse paha hais oli teatriõhus ainult õrnalt tunda, siis „Reformierakonna juhatuse koosolek” võttis jõuga turjast kinni ja torkas vaatajad ninapidi haisuallika sisse. Aga kas see ka midagi muudab?

Tiina Nõlvak

Loe edasi