Greta alustas tantsimist huvikeskuses juba paariaastaselt, hiljem käis ta tantsimas rahvatantsu ja tegeles iluvõimlemisega, viieselt aga alustas päris võistlustantsuga. Tants sai osaks tema elust, milleta ta enam olla ei suutnud.
Loo alguses nimetatud sügisel oli Greta läinud lahku oma tantsupartnerist, kellega koos oli aja jooksul saavutanud palju häid tulemusi: Blackpooli võit, Põhjamaade meistritiitel ja Eesti esindamine maailmameistrivõistlustel, koos kanti ka Eesti Tantsuspordi Liidu määratud võistluskeelud, mis tulenes klubi vahetustest, et areneda ja treenida parimate treenerite käe all ning püüda üha kõrgemaid saavutusi. See kõik mõjus raskelt ja noore inimese peas oli hulk vastuseta küsimusi:
miks mind karistatakse, kui tahan olla parim sportlane; miks on võistlustants rohkem äri kui sport; kus on maailmas need inimesed, kes mõtlevad samamoodi nagu mina ja kelle kirg on tantsimine? Vastused olid kaudselt olemas, sest õnneks on virtuaalne suhtlus muutnud maailma üheks külaks ja see tüdruk teadis, et need inimesed on laias maailmas olemas ja ta tahab nendeni jõuda.
Alles sama aasta kevadel, kui Greta võistles Blackpoolis, oli ta istunud tantsuplatsi ääres ja jälginud üht tantsupaari Kanadast, kes tekitas soovi tantsida sama hästi ja just ladina- ameerika tantse. Nüüd oli see poiss, kes teda Torontos tantsupaariliseks ootas, toosama Kanada poiss sellelt võistluselt Inglismaal, kes samuti oli vahepeal oma partnerist lahku läinud. Greta oli nendel võistlustel silma jäänud Kanada treeneritele, kes nüüd talle kutse Kanadasse tulla saatsid.
Vanematel oli nüüd kibekiire, kohe tuli hakata otsima lennupileteid, vahele jäi nädalavahetus, tuli välja võtta Greta dokumendid koolist ja viia uude kooli, kus on e-õpe, tegemist oli palju, kuid kordagi ei tekkinud ei Gretal ega vanematel küsimust „miks”.
Nüüd, kümme kuud hiljem, tundub see kui unenägu, sest avanenud maailm ja ümbritsevad inimesed, kes kirglikult tantsu nimel elavad, on viinud selle loobumise äärel olnud väikese Eesti tüdruku võimalusteni täita oma unistused – olla parim ja teha selle nimel trenni. Esimesed tulemused on ka näha, sest tiitleid on kogunenud hulgaliselt nii Kanada kui USA võistlustelt.
Alates juulist on Kanada-Eesti segapaar Richard Lifshitz ja Greta Korju võistelnud kõigil tähtsamatel USA ja Kanada võistlustantsu võistlustel ja kõigil võistlustel on paar jõudnud pjedestaalile.
Seni viimasel, Montrealis 11.-13. oktoobrini toimunud Extravaganza Montreal 2013 raames Põhja-Ameerika ja Kanada suletud karikavõistlusel saavutasid Richard ja Greta kokku 4 esikohta ladina-ameerika tantsudes.
Sügisene võistlusturnee viib paari Inglismaale, Hollandisse, Prantsusmaale ja detsembriks jõutakse Eestisse talvepuhkust veetma.
Greta ja Richard tänavad kõiki oma toetajaid, fänne ja sõpru. Nende tegemistele saab kaasa elada palgeraamatu vahendusel www.facebook.com/RichardLifshitzGretaKorju
