Teine suurprojekt oli juulis ESTO 2019 raames toimunud rahvuskongress, mis sai ulatuslikku kajastust eesti meedias ning millel osalesid välisminister Urmas Reinsalu, rahvastikuminister Riina Solman ja president Kersti Kaljulaid. Rahvuskongressi korraldasid ÜEKNi juhatuse liikmed Leelo Pukk Rootsist ja Reet Marten-Sehr Kanadast.
Kolmas suur verstapost ÜEKNi teekonnal on organisatsiooni ajalugu ja tegevust kajastav raamat, mis valmis vahetult enne aastakoosolekut. ,,Eestlased laias maailmas. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liikmesmaade lugu“ on rohkete piltidega kakskeelne (eesti ja inglise keeles) kinkeraamat, mis kajastab eestlaste elu nende keskorganisatsioonide tegevuse kaudu 12 riigis (Soome liikmelisus on praeguseks peatatud kuni keskorganisatsiooni taasloomiseni).
Raamat oli mõeldud ÜEKNi kingitusena Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks. ÜEKN kinkis raamatu presidendile ja valitsuse liikmetele ning isikliku raamatu said kõik riigikogu liikmed. Kindlasti on neil nüüd kergem väliseestlaste küsimustes orienteeruda kui käsiraamat käepärast. ÜEKNi raamatu projekti juht oli Ülle Ederma USAst ning tema kaudu saab mõningaid eksemplare osta, saates meili Ülle Edermale edermau@verizon.net .
Esimene täiskogu koosoleku päev 20. septembril peeti Tallinnas Kultuuriministeeriumi saalis, tervitusega esines kultuuriminister Tõnis Lukas. Kultuuriminister tänas maailmas laiali elavaid eestlasi muljetavaldava koostöö eest ning selle eest, et eesti kultuur levib üle maailma.
Tänu lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juhile Anne-Ly Reimaale, kelle kaudu sai ÜEKN tasuta kasutada kultuuriministeeriumi ruume.
ÜEKN ühendab eestlasi 11 riigis, mis kõik on väga erinevad nii oma seadusandluselt, ärireeglitelt kui kombestiku poolest. Seega on arusaadav, et palju energiat läheb organisatsioonis protseduurireeglitele, et kindlustada asjadest samamoodi arusaamine ning sujuv liikmesmaade koostöö. Paraku tähendab see ka pidevat kodukorrareeglite täiendamist ja kohendamist vastavalt muutunud olukorrale. ÜEKN on loodud USAs, põhikiri on kinnitatud USA seaduste kohaselt 1982. a ning ütleb muuhulgas, et Kesknõukogu on asutatud, et korjata ja majandada kapitali heategevuse, teaduse, hariduse ja kirjanduse arendamiseks vastavalt 1954. aasta Internal Revenue Code (USA Föderaalse Maksuameti seaduse) Section 501(c)(3). Ka organisatsiooni raamatupidamine käib USA reeglite järgi ning Vabadusfond, mille dividendidest organisatsioon oma tegevust rahastab, on kogutud peamiselt Ameerika eestlastelt. Mis tähendab seda, et kuigi rahvusvaheline ühendus, järgib ÜEKN siiski ennekõike USA seadusandlusest tulenevaid nõudeid.
Seekord organisatsiooni kodukorras struktuuri muutvaid parandusi ei tehtud ja päev möödus organisatsiooni sisemisi suhteid analüüsides ja korrastades.
ÜEKNil oli erakordselt tegevusrohke aasta suurte avalike sündmustega, mis tähendas ka tavalisest suuremaid kulutusi. Esimese päeva lõpuks analüüsiti ning võeti teadmiseks laekur Gilda Karu esitatud majandusaruanded ning liikmesmaade tegevusaruanded.
Koosolekupäeva 20. septembril lõpetas 1944. a suurpõgenemise mälestussündmus Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu, kus oma põgenemislugusid jagasid Maie Barrow Austraaliast ja Ülle Ederma USAst, lisaks osales vestluses ajakirjanik Enn Hallik, kes koos Tiit Läänega on põgenemislugusid kogunud üle maailma. Vestlust juhtis kirjanik Imbi Paju.
Õhtu teises pooles esitleti ÜEKNi värsket ajaloo- ja tegevusraamatut ,,Eestlased laias maailmas. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liikmesmaade lugu“.
21. septembri varahommikul viis tellitud buss täiskogulised Kumna mõisa Harjumaal, kus jätkus ÜEKNi täiskogu koosolek. Kumna mõisahärra Raivo Kalve võttis meid vastu, tutvustas imelist mõisahoonet ning andis lühikese ülevaate mõisa ajaloost. Muuhulgas on mõisa ruumides üleval suurepärane kollektsioon ajaloolistest Eestit käsitlevatest gravüüridest – kui satute Kumna mõisa, uurige neid kindlasti. Kumna mõisa tasuta kasutamise eest suur tänu Keila linnavalitsusele eesotsas Keila linnapea Enno Felsiga, Raivo Kalvele ning Tõnu Karule selle organiseerimise eest.
Täiskogu teise päeva koosolek algas ÜEKNi esimehe Aavo Reinfeldti aruandega eelmisel õhtul Haapsalus toimunud suurpõgenemise mälestussündmusest Haapsalu Toomkirikus, kus Aavo esindas ÜEKNi, tänu kelle initsiatiivile need mälestussündmused üle Eesti aset leidsid. Täiskogu avaldas projekti juhile Iivi Zajedovale tänu suurpõgenemise sündmuste korralduse ja koordineerimise eest. Iivi ise tuletas täiskogule meelde, et uuele riigikogule ja valitsusele tuleb uuesti saata ÜEKNi märgukiri, kus ÜEKN teeb ettepaneku kuulutada 19. september ametlikuks suurpõgenemise mälestuspäevaks.
Keskpäeval osalesid täiskogu esindajad 1944. a Keila lahingu mälestussündmusel Kumna teeristi püstitatud mälestuskivi juures ning austasid Keila lahingus langenute mälestust tänupärjaga. Tänu nende noorte meeste vaprusele Kumna teeristis venelasi kinni hoida, jõudsid sajad inimesed veel Haapsalu sadamast läände põgeneda. Punaarmee jõudis Haapsallu alles kaks ja pool päeva hiljem.
Keila lahingus langenuile oli austust avaldama tulnud president Arnold Rüütel ning pärja saatis president Kersti Kaljulaid.
ÜEKNi poolt suur tänu ka Keila Miikaeli kogudusele ja pastor Matthias Burghardt’ile koos koguduse muusikajuhi ning teiste töötegijatega, kes korraldasid samal õhtul väärika ja südamliku suurpõgenemise mälestusteenistuse Keila kirikus.
Pärast lõunat arutas täiskogu edaspidiseid tegevusi, muuhulgas ka 2018. a. täiskogul vastuvõetud resolutsioonide – eesti lastele eesti keele õpetamisest välismaal ning väliseestlastele oma esinduse loomisest vabariigi valitsuse juures – elluviimist.
Viimane ülesanne on nüüd täidetud rahvastikuministri koha loomisega ning valitsuse koostöökomisjoni kokkukutsumisega rahvastikuministri Riina Solmani juhatusel. Laiapõhjalise koostöökomisjoni eesmärk on 2020. aasta juuliks kokku panna globaalse eesti programm, mis hakkab suunama Eesti ja välismaal elavate eestlaste suhteid.
Täiskogu valis kinnisel hääletusel ÜEKNi esindajaks koostöökomisjonis Liia Urmani Leedust. Kõne all oli ka taotluse tegemine, et ÜEKN saaks koostöökomisjonis senise ühe koha asemel kaks kohta.
Täiskogul moodustati kuus toimkonda, mis hakkavad tegelema ÜEKNi eri suundadega:
– eesti keele toimkond, mis tegeleb eesti keele küsimustega nii organisatsiooni siseselt kui mujal;
– 1944. a. suurpõgenemise mälestamise toimkond, mis hakkab tegelema mälestuskivi paigaldamise küsimusega;
– välispoliitika töörühm, mille üks suuri ülesandeid on reageerida vene propagandale;
– Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamise toimkond;
– hariduse töörühm, mis tegeleks põhiliselt ingliskeelsete õppematerjalidega eesti hilisema ajaloo kohta;
– meedia töörühm, mis tegeleks nii väliseesti meedia küsimustega üldisemalt kui ka ÜEKNi enda silmapaistvusega nii veebis kui sotsiaalmeedias ning sealse sisuga.
Järgmine ÜEKNi täiskogu otsustati Aho Rebase ettepanekul pidada Rootsis, Göteborgis 2020. aasta kevadel.
Lõpetuseks esitles Sirle Sööt lühikest videot suvel toimunud ESTO 2019 festivalist.
Ootamatult astus koooleku lõpus ametist tagasi senine ÜEKNi esimees Aavo Reinfeldt. Teda asendab kuni järgmiste korraliste valimisteni 2020. a. kevadel senine abiesimees Marju Rink-Abel, kes oli ÜEKNi esimees 2016-2018.
Oli juttu täiskogu kahe päeva jooksul, et organisatsiooni töö ei ole ole viimastel aastatel olnud nii sujuv, kui see võiks olla sellise haardega rahvusvahelisel organisatsioonil, ning nii organisatsiooni siseselt kui inimeste omavahelises käitumises on palju pingeid.
Nõustuti, et nüüd on rohkem kui kunagi varem oluline koostöö nii riikide kui inimeste vahel ja ühisosa otsimine ja leidmine hoolimata erimeelsustest, sest kunagi varem pole Eesti valitsuse poolt diasporaa suhtes olnud sellist huvi ja potentsiaali koostegevuseks, nagu seda on praeguses valitsuse loodud globaalse Eesti koostöökomisjonis.
Eesti valitsus näeb ühtses ja tegusas ÜEKNis võrdset koostööpartnerit, see aga eeldab, et ÜEKN suudab koostöö vaimus edasi tegutseda.
Kärt Ulman
ÜEKN tegevjuht
