Ameerika presidendi Donald Trumpi ja Venemaa diktaatori Vladimir Putini vahel peetud 90-minutiline telefonikõne muutis rahvusvahelist poliitilist dünaamikat. Ukrainat ega Euroopa Liitu ei kaasatud rahuläbirääkimistesse, mis selgitas Euroopa liidritele, et nad on rahuprotsessist kõrvale jäetud. Kolme aasta jooksul on Euroopa investeerinud miljardeid dollareid Ukraina sõjalisse, majanduslikku ja humanitaarabisse ning tugevdanud oma julgeolekumeetmeid Venemaa vastu. Rootsi ja Soome liitumine NATO-ga oli selge signaal Euroopa valmisolekust seista vastu Putini agressioonile.
Ukraina – Euroopa julgeoleku võtmeküsimus
Ukraina on nüüd muutunud Euroopa julgeoleku keskpunktiks, sest Venemaa ohu täielik kõrvaldamine ja tulevaste rünnakute vältimine on ELi ja Ühendkuningriigi peamised eesmärgid. Pariisis kohtusid Ühendkuningriigi, Saksamaa, Itaalia, Poola, Hispaania, Madalmaade, Taani ning NATO peasekretär ja Euroopa Komisjoni ning Euroopa Ülemkogu presidendid. Üks olulisemaid teemasid oli võimaliku rahuvalvejõu roll ja koostis Ukrainas. Arutati ka meetmeid, mis võiksid aidata tõrjuda Venemaa ohtu: sanktsioonide laiendamine, tuumadetektsiooni meetmete suurendamine, rahuvalvajate saatmine Ukrainasse ja õhujulgestusüksuse loomine.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
