Trump on teatanud, et relvaembargo tühistamine sõltub Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi soovist rahu saavutada. Pole aga selge, mida täpselt Zelenskõi peab tegema, et Trumpile tõestada, et ukrainlased ja nende president tahavad rahu. Rahu, mis pole ainult paus, mis lubab Putini viletsal sõjaväel ja majandusel valmistuda uueks rünnakuks. Üha enam tundub, et Trumpi tingimused sisaldavad pigem vajadust, et temaga suhtlejad demonstreerivad oma alandlikkust. Trump vihjab, et kui Zelenskõi ei oska olla küllalt alandlik, peaksid ukrainlased valima omale uue presidendi.
Näib aga, et olukord on lahenemas. Eelmisel nädalal teatas Trump kõnes USA kongressile, et ta sai Zelenskõilt kirja, milles too nõustub alla kirjutama Ukraina maavarade jagamise lepingule, mida Trump nõudis. Näib, et targem annab järele.
Trumpi prioriteet on olnud sisepoliitiline kasu, mida ta on suurepäraselt saavutanud, rahvusvaheliste kohustuste asemel. Ta on teinud vastuolulisi välispoliitilisi otsuseid, väljendades skeptilisust NATO ja Euroopa Liidu suhtes, pakkudes ühel hetkel toetust ja järgmisel ähvardades selle lõpetamisega. See on tekitanud ebastabiilsust mitte ainult NATO sees, vaid ka USA liitlassuhetes laiemalt. Rahvusvahelises diplomaatias on ta olnud selgelt ettearvamatu. Ta kriitika liikmesriikide liiga vähese panustamise kohta ühisesse julgeolekusse on siiski olnud õigustatud.
NATO ja Atlandi Liit kriisis
NATO on läbi elanud mitmeid keerulisi perioode, alates külmast sõjast kuni Jugoslaavia lagunemiseni ja hiljutiste terrorirünnakuteni. Kunagi varem pole NATO liikmesriigid pidanud tõsiselt kahtlema USA pühendumuses alliansi turvalisusele.
Trumpi otsus peatada USA abi Ukrainale kujutas endast suurimat kriisi NATO ajaloos. Allianss, mis on kaitsnud läänt aastakümneid, võib olla lagunemise äärel ainult Trumpi kapriiside tõttu. NATO on läbi elanud mitmeid keerulisi perioode, alates külmast sõjast kuni Jugoslaavia lagunemiseni ja hiljutiste terrorirünnakuteni. Kunagi varem pole NATO liikmesriigid pidanud tõsiselt kahtlema USA pühendumuses alliansi turvalisusele.
Trump kasutab millegipärast väiteid USA ja Euroopa Liidu sõjalise abi kohta, mis pole õiged. Näiteks on ta väitnud, et USA on Ukrainale andnud 350 miljardit dollarit. Tegelikkuses on see summa umbes 120 miljardit. Euroopa Liit on panustanud 138 miljardit dollarit, mis on enam kui USA panus. See fakt näitab vähemalt seda, et NATO terviklikkus ei sõltu ainult Ameerikast.
Murettekitav on ka see, et Trumpi administratsioon on väidetavalt kaalumas Venemaale kehtestatud sanktsioonide leevendamist enne igasuguse rahuleppe saavutamist, mis seab kahtluse alla tema lojaalsuse NATO ja lääne liitlaste, eriti Eesti, Läti ja Leedu suhtes. Venemaa on varem kasutanud selliseid olukordi oma geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks, survestades lääneriike sõlmima lepinguid, mis ei aita Ukraina ega Euroopa julgeolekut, vaid kindlustavad Kremli mõju.
Euroopa peab tegutsema
Eelkõige on oluline säilitada selge perspektiiv: Putin on agressor ja Ukraina on ohver. Ukraina on demokraatia, samas kui Venemaad valitseb autokraatlik sõjakurjategija. Ukraina soovib olla osa Euroopast ja järgida lääne majandusmudelit, samal ajal kui Venemaa vihkab lääne väärtusi ja püüab neid õõnestada, et taastada Stalini kurjuse impeeriumi ,,hiilgus“.
Trumpi otsus peatada või kärpida USA toetus mõjutab Ukraina kaitsevõimet, aga õnneks on hakanud Euroopa tühimikku täitma. Kuigi pole võimalik täielikult kompenseerida USA panust, saab Euroopa siiski kaitsta ennast Putini vastu ilma Ameerika Ühendriikideta. See tähendab suuremaid investeeringuid Euroopa enda kaitsevõimesse, tugevamat koostööd ELi ja NATO sees ning sõltumatumat strateegilist planeerimist. Euroopa peab arvestama võimalusega, et USA loobub osaliselt või täielikult oma NATO kohustustest.
USA poliitilises debatis on esile kerkinud küsimus, kas Euroopa riigid peaksid ise rohkem oma kaitsevõimekusse investeerima. Ilmselt peavad. Trumpil on selles õigus, et Euroopa riigid peaksid võtma suurema vastutuse oma julgeoleku eest.
Ukraina-Vene sõja kulg sõltub suures osas siiski lääneriikide (kaasa arvatud USA) toetusest. Ilma USA abita jäävad paljud vajalikud relvasüsteemid, laskemoon ja varustus Ukrainale kättesaamatuks. Kuid Ukrainale truuks jäänud NATO liitlased peavad kiiresti reageerima, et mitte anda Putinile võimalust oma sõjalist edumaad kasvatada, jätkata okupatsiooni või isegi suuremat osa Ukrainast vallutada.
Ukraina sõdurite moraal on jäänud püsima hoolimata keerulisest olukorrast. Paljud eksperdid on toonud esile, et Ukraina sõjaväe paindlikkus ja loovus on andnud neile eelise isegi piiratud ressursside tingimustes. Ukraina relvajõud on Euroopa kõige võimsamad – umbes miljoni mehe ja naisega sõjavägi ning sadu tuhandeid kogenud võitlejaid rindel. Saksamaa Bundeswehri koosseisus on umbes 180 000 sõdurit, Prantsusmaa relvajõududes on umbes 200 000 ning Ühendkuningriikidel umbes 150 000 sõdurit. Ukraina relvatööstus on maailma parimate hulgas ja Ukraina on integreerinud lääne tehnoloogia ja väljaõppe oma strateegiatesse, muutes selle kõige kaasaegsemaks, mobiilsemaks ja võimsamaks armeeks Euroopas.
Venemaa relvajõude peeti kunagi võimsuselt maailma kolmandaks. Nüüd on selge, et need on pigem teisejärgulised Ukrainas. Ukraina sõja käigus on Venemaa kandnud märkimisväärseid kaotusi nii elavjõus kui ka tehnikas, mis on vähendanud nende sõjalist võimekust. Lisaks on Venemaa majanduslikud raskused ja rahvusvahelised sanktsioonid piiranud nende suutlikkust oma relvajõude kiiresti taastada ja moderniseerida.
Putini Venemaa on haavatav. Venemaa majandus on tugevalt sõltuv naftast ja see on sanktsioonide tõttu mõnevõrra kannatanud. Putin on kaotanud lahingutes sadu tuhandeid sõdureid ning on sunnitud saatma rindele vähese treeninguga kahuriliha. Vene sõjaväe logistilised probleemid, vananev sõjatehnika ja tehnoloogiline mahajäämus on muutumas aina ilmsemaks. Kui Ukraina suudab hoida oma kaitset tugevana ja kasutada ära Venemaa nõrkusi, on tal võimalus võita sõda ka ilma USA abita, kui Euroopa ja teised liitlased pakuvad piisavat toetust.
Järeldused
Kogu maailma pilgud on suunatud sellele, mida Trump järgmiseks teeb ja kuidas Euroopa sellele reageerib. Kui Euroopa ei suuda kiiresti ja otsustavalt reageerida, võib see tähendada uue geopoliitilise ajastu algust, kus Ameerika Ühendriigid keskenduvad rohkem omaenda huvidele ja Euroopa peab ise hakkama saama oma kaitse ja julgeolekuga.
Sõja tulemus sõltub suuresti sellest, kas Euroopa ja teised lääneriigid suudavad piisavalt toetust pakkuda ning kui kaua Putin jõuab oma kõdunevat sõjamasinat töös hoida.
Kuigi USA abi peatamine oli Ukrainale tõsine löök, ei tähenda see tingimata sõjalist kaotust. Ukraina armee on tugev, moraal on ikka veel kõrge ning Venemaa järjest viletsamaks muutuv majandus ja sõjavägi võivad anda ülekaalu Ukrainale. Sõja tulemus sõltub suuresti sellest, kas Euroopa ja teised lääneriigid suudavad piisavalt toetust pakkuda ning kui kaua Putin jõuab oma kõdunevat sõjamasinat töös hoida.
(Ülalolev kommentaar jõudis toimetusse pärast eelmise nädala lehe trükkiminekut. Vahepeal on toimunud arengud – Ameerika Ühendriikide ja Ukraina delegatsioonid kohtusid läbirãäkimisteks võimalikuks vaherahuks. Ukraina pool on nõus 30-päevase vaherahuga. Kokkuleppe järel teatas USA, et tühistab Ukrainale kehtestatud luureandmete jagamise pausi ja jätkab sõjalise abi andmist. Toim.)
