Nii ta, jah, on. Võiks sellega asja lõpetada, nagu väljendab rahvalaul: Kui mina alles noor veel olin, lapsepõlves mängisin.
Ei mina teadnud muud kui seda, mis mina nägin silmaga...
Nüüd aga – inimest on suureks teinud, muust loodusest eraldanud just soov uurida/õppida seda, kuhu silm hoopiski ei ulatu.
Nii loeme, et juba 3. sajandil eKr leidis kreeka teadlane Eratosthenes, et maakera on ümmargune ja arvutas selle ümbermõõdu! Teine mees, Aristarchos, arendas heliotsentrilise teooria Päikesesüsteemi kohta ning oskas isegi panna planee did õiges järjekorras Päikese ümber. Need olid märkimisväärsed saavutused.
Kahjuks oli VanaKreeka ühiskond organiseeritud linnriikide alusel ja nii pidi ta ajaga alistuma Rooma impeeriumile. Koos sellega vajus unustusse antiikaja teadus ja asendus astronoomi Ptolemaiose (elas 2. sajandil AD) arusaamaga, et Maa on universumi keskpunkt, pealegi loodud Vana Testamendi järgi vaid seitsme päevaga! Kuna inimese positsioon selles kõiges oli keskne, siis võiks teda humoorikalt kokku võtta kui ,,egotsentrilist“ arusaama.
