Ülo Sooster 1924-1970: mälestusnäitus 28.09.2001 – 20.01.2002. Eesti Kunstimuuseum, Rüütelkonna hoone: kataloog. Eesti Kunstimuuseum, 2001
Raamat sisaldab artikleid “Sürrealistlik Sooster” (Eha Komissarov), “1960. aasta rühmitus” (Reet Mark), “Ülo Sooster: munad Moskva nonkonformismi korvides” (Inessa Levkova-Lamm), Andrei Jerofejevi intervjuud Juri Soboleviga (“Vene 1960.-1970. aastate kunst kunstnike mälestustes ja pealtnägijate sõnade järgi”) ning ülevaadet kunstnik Ülo Soosteri elukäigust, teostest ja 28.9.2001-20.1.2002 aset leidnud mälestusnäitusest. Raamatul on inglisekeelne kokkuvõte.
Tammsaare, A.H. Armastusest ja lapselikkusest (Eesti mõttelugu) Ilmamaa, 2011.
A. H. Tammsaare (1878–1940) on suurkirjanik, keda õpitakse koolis, kelle looming oli kriitiliselt lubatud isegi nõukogude ajal. Tammsaaret kui mõtlejat, kirjanik-filosoofi ja kirjandusest kirjutajat esitlev publitsistikakogumik “Armastusest ja lapselikkusest” jaotub 5 ossa. Autori maailmatunnetus avaneb esmalt looduse ja inimese kaudu “Maastikes”. “Linnad ja masinad” näitab, kuidas tehnikale ning mõistusele tuginemine võib muuta inimese elu, kuid ei suuda teisendada inimloomust. Käsitlused inimestest ja suurvaimudest, kes Tammsaaret paelusid, on koondatud 3. ossa “Inimese jälil”. Hariduse, töömoraali ja kirjanduslike ideoloogiate kriitika kaudu rahvusküsimustega tegelevat autorit näeb 4. osas “Töö ja tasu”. …Valik nähtuste olemuse üle juurdleva, kohati eksistentsialistliku ja nukra Tammsaare kirjutisi on paigutatud kogumikku lõpetavasse “Elutahtmisse”. Saatesõna on koostajalt Maarja Vainolt. Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium
Tõlkes leitud Eesti: Eesti kirjanduse tõlkijate lood. Eesti Kirjanduse Teabekeskus, 2011
Vähe on maailmas inimesi, kes suudavad vahendada oma keelde eesti
kirjandust. Nad tunnevad eestlase keelt ja meelt, armastavad eesti
kirjandust ja teevad oma tööd suure pühendumusega. Nad on Eesti
kultuurisaadikud välismaal, kelle nimed ja näod on avalikkusele tundmatud.
See on raamat tõlkijatest. Neil kõigil on oma lugu sellest, kuidas Eesti
ja eesti kirjandus nendeni jõudis. Kõik see kokku on osake meie
kultuurilugu. Lugu sellest, kuidas me paistame väljastpoolt vaatajale.
Jürgenson, Aivar. Ladina rahva seas: Argentina ja sealsed eestlased. Argo, 2011
Eestlasi elab nii Rootsis, USA-s, Austraalias kui ka Kanadas, kuid hoopis vähem teame seda, et meie rahvuskaaslasi on ka kauges ja eksootilises Argentinas. Aivar Jürgenson uurib raamatus, millal jõudsid esimesed eestlased Argentinasse, kuidas tekkisid sealsed esimesed eesti organisatsioonid ja kuidas eestlased Argentinas kohanesid. Missugust rolli mängib Argentina eestlaste jaoks päritolumaa Eesti? Kuidas paigutub Argentina eestlaskond globaalse eesti diasporaa võrgustikku? Kuidas on Argentina ja argentiinlased mõjutanud sealsete eestlaste identiteeti? Neile ja teistele küsimustele vastuseid otsides heidab autor pilgu ka Argentina ajalukku ja tänapäeva.
Viires, Ants. Läbi heitlike aegade : tagasivaade minu eluteele. Ilmamaa, 2011
Etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires tähistab 23. detsembril 93. sünnipäeva. Tema uurimisobjektiks on olnud põhiliselt Eesti talurahva aineline kultuur, ta on avaldanud mitu rahvakultuuri käsitlevat teost ning pälvinud Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna. Mälestusteraamat on jagatud 9 peatükiks, millest igaüks kirjeldab üht perioodi autori elus.
Lapsepõlve ja nooruse veetis Viires Tartus ja Tartu ümbruses, hiljem siirdus elama Tallinna. …Saksa okupatsiooni ajal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke ning see seik jättis jälje kogu tema edasisele karjäärile teadlase ja õpetajana. Ajalookandidaadi kraadi sai ta alles 1955. a.
Muu hulgas leiab raamatus kirjeldamist raske sõjaaeg, mil autor tegeles Eesti Rahva Muuseumi kogude päästmise ja säilitamisega ning arvukad uurimisreisid Lätti-Leetu ja Venemaale. Meenutused lõpevad a. 1983, mil autor valiti Ajaloo Instituudi etnograafiasektori juhatajaks. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Grabbi, Hellar. Seisata aeg! Mälestuslikud esseed. Ilmamaa, 2012
Hellar Grabbi kolmas mälestuslike esseede raamat viib lugeja esmalt Teise maailmasõja viimasel sõjatalvel okupeeritud Tšehhoslovakkiasse, kui põgenetakse Punaarmee pealetungi eest läbi Praha ja põleva Pilseni kindral Pattoni vägede kaitse alla. Autor räägib põhjalikult noorte elust Geislingeni põgenikelaagris Saksamaal ja õpingutest Geislingeni Eesti Gümnaasiumis. Rännanud Ameerikasse, töötab Hellar Seabrooki hiigelfarmis, järgnevad kolledžiõpingud Missouris. Ta annab ülevaate raamatutest, mida sel ajal luges ja kuidas need teda mõjutasid. Raamatus avaneb pilt 1960-ndate New Yorgist, sealse Eesti Maja ümber koondunud pagulastest, korp! „Rotalia” ja USA Eesti Üliõpilaskonna Vilistlaskogu töödest-tegemistest.
Grabbi stiil on voolav ja poeetiline. Vaatenurgad, millest lähtudes ta kujutab võõrsile jäänud eestlaste elusaatusi, on teravalt elutruud, kuid alati südamlikud. …Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Priimägi, Linnar. Propaganda sõnastik. Eesti Keele Sihtasutus, 2011
Sõnastik seletab lahti 496 propagandavaldkonna mõistet. Tegu on nii märksõnakoostiselt kui ka määratlustelt algupärase tarkvaraga, mis otseselt ei tugine mitte ühegi varasema teatmiku paradigmale, käsitades propagandat ühena neljast reklaami põhiliigist.
Eesti rahva haridusejärg muistse iseseisvuse ja Ordu ajal /Friedrich Amelung ja Villem Reiman. Eesti Keele Sihtasutus, 2010
Laaman, Eduard. Jutustusi endisest Euroopast. Ilmamaa, 2011
„Jutustusi endisest Euroopast” koosneb 4 osast. Esimeses jutustab Laaman erakondade tekkimisest ja arengust Eestis, samuti põhiseaduse arengust. Teine osa – „Demokraatia ja diktatuur” – räägib erinevatest 20. saj alguskümnenditel jõudsalt arenenud isikulistest ja sõjalistest diktatuuridest (sh. fašism, enamlus) ja nende peajoontest. Kolmandas osas arutleb Laaman kommunismi tõusu üle Venemaal, sh plaanimajandusest, kollektiviseerimisest, viisaastakutest. Viimane osa on pühendatud rahvussotsialistliku liikumise tekkimisele ja arengule Saksamaal.