Haapanen, Eero. Põgenemine üle Soome lahe. Inimeste salavedu Eestist Soome 1940-1944.eero ha Argo, 2022
Teise maailmasõja ajal põgenes Nõukogude ja Saksa okupatsiooni jalust Eestist Soome tuhandeid inimesi. Pageti terrori ja võõrasse väkke sundvõtmise eest, paadipõgenike seas olid ka tulevased „soomepoisid“. Väikeste, enamasti lahtiste paatide sihtkohad olid Soome rannik ja Helsingist itta jäävad skäärid. Põgenikevool oli suurim 1943. aasta sügissuvest 1944. aasta veebruarini, kuid üksikuid retki tehti veel pärast sõdagi. Lisaks inimestele liikus selles masinavärgis palju raha.
Ohtlikke öiseid paadireise üle Soome lahe korraldasid enamasti endised salapiirituse vedajad. Randlased mõlemal pool lahte olid juba aastasadu omavahel läbi käinud, hoolimata piiridest või nende puudumisest, ning toimetanud ühele või teisele poole nii inimesi kui kaupa, ka salakaupa. Nüüd kasutati sedasama võrgustikku. Soome poolel püüti kõik saabujad kindlatesse vastuvõtupunktidesse koguda ja arvele võtta. Põgenike ülekuulamisprotokollides on kirjas erakordseid, vahel lausa uskumatuid lugusid.
Jüssi, Fred. Rebasetund. Petrone Print, 2022
Kaante vahel on kohtumised meie metsloomadega, nii suurte kui ka kõige pisematega. On fakte, on mõtisklusi ja reportaažlikke koomilisi olukorrakirjeldusi otse metsarajal.
Aastakümned tagasi ilmunud raamatu teksti on kaasajastatud, lisatud tänapäevane andmestik Eesti metsas toimuva kohta. Värvilised loomafotod on loodusfotograaf Remo Savisaarelt.
von Wistinghausen, Henning. Revali ja Peterburi vahel. Eestimaalaste mälestusi kahest sajandist. Argo, 2022
Valik baltisakslaste – eestimaalaste, aadlike, vaimulike ja nende pereliikmete – mälestusi ja kirju ligi kahe sajandi pikkusest ajalõigust, Katariina II valitsusajast kuni ümberasumiseni aastail 1939–1941.
Eripärase rahvusrühmana ei rännanud baltisakslased meie maile kusagilt kaugelt – nad kujunesid siinsamas. 20. sajandi ajalootormides olid nad sunnitud lahkuma, omaette subetnosena elavad baltisakslased nüüd pigem mälestustes.
Baltisakslased on osa meie ajaloost ja meist endist.