Igaüks oli oma mõtetes. Üks 95-aastane mälestas koos pojaga oma õde, kes suri kodumaalt kaugel, Siberis. Üks perekond mälestas oma venda/onu/vanaonu. Allakirjutanu mälestas oma vanaema õde ja tema perekonda. Iga osavõtja kindlasti pidas meeles kõik need kümned tuhanded, kelle saatus oli nii uskumatult karm.
Evy Beraldo, Hamiltoni Eesti Seltsi juhatuse liige, tegi sõnavõtu nii inglise kui eesti keeles, meenutades seda ööd 1949. a, kui loomavagunid topiti lastega, naistega, meestega, vanuritega puupüsti täis ja hakkasid Siberi poole liikuma. Evy sõnavõtule järgnes vaikne moment.
Hiljem koguneti end soojendama kirikla all-saali, kus ootasid H. E. Seltsi poolt valmistatud kohvi, kakao ja koogid.
Mälestusõhtule tuli umbes 30 inimest. Ka mõned kanadalastest naabrid tulid uudishimuliselt välja küsima, mis siin juhtub. Seletades, miks me olime sinna kogunenud, lausus üks isa kahe lapsega, „What a beautiful tribute!” Ja seda ta oligi.
Merike Koger
FOTOGALERII
{gallery}contentimages/content/2015/03/hamilton-kuuditamine{/gallery}
