Kohe Torontosse tagasi jõudes seadsin sammud laenuraamatukogusse eesmärgiga võtta sealt Rein Raua „Katkurong“, sest selle kohta olin arvustusi lugenud ja koroonakevadel peetud „Haigused kirjanduses“ seminaril ettekandeid kuulanud. Keegi oli aga minust juba ette jõudnud. Pakkumisel oli veel „Päikesekiri“ – pealtnäha hirmus paks raamat, mille sisust ma ka midagi ei teadnud. Aga kuna lubadus Rauda lugeda oli antud, haarasin telliskivi vapralt kaenlasse ja hakkasin pihta.
Oi-oi. Keeris haarab lugeja kohe endasse. Esimene ilmasõda, spioonid, tugevad maadleja-naised, salakavalad aadlidaamid, ära solvatud grusiinid – ja teiselt poolt maakera tuleb neile tegelastele vastu üks idealistlik jaapani mehike, kes tahab jõuda välja Eestisse, et kohtuda seal obskuurse keeleteadlasega, et temaga vestelda universaalsest päikesekirjast, mida tema perekond kaugel Jaapani mägedes alal hoiab. Nagu ikka romaanides, saavad tegelased kokku küll, aga alati mitte need, kellest seda ootaks.
Õigupoolest ongi raamatus vaheldumisi kaks tegevusliini. Ühes tegutseb Lily Ojamaa nimeline maadlusnaine, kes alustab esinemistega tsirkuses, aga läbi mitmete eluohtlikegi esinemiste Venemaal ja Kaug-Idas jõuab välja Jaapani rituaalse ja religioosse naiste sumo juurde. Teist liini mööda liigub geograafiliselt vastassuunas jaapanlane Nitta Tsuneo. Lisaks veel kõrvalepõikeid ajalukku, geograafiasse, keeleteadusse – ja mõned väga sügavmõttelised dialoogid, kus peategelane Lily väljendab seisukohti, mille järgimisel oleks maailm praegusest oluliselt parem paik – noh, näiteks, et ilma väikeste asjadeta poleks ka suurtel mõtet.
Mul on Eestis üks sugulane, vanatädi lapselapselaps, tugev ja kangekaelne plika, kelle jõud ja energia on praegu õnnekombel suunatud noortemaadlusse. Mõtlesin, kas soovitada talle selle raamatu lugemist, et ta saaks aru, mida tähendab olla sõna otseses mõttes tugev naine. Kardan, et tervet raamatut ta nagunii läbi ei jõuaks lugeda, seega saatsin talle lehekülgede vahemikud, millest minu meelest võiks alustada. Kui keegi siinne noor maadlushuviline tahab, siis võin neidsamu andmeid eraviisiliselt jagada. Üldiselt aga soovitan alustada algusest ja hiljemalt nädala pärast olete ühe peadpööritava seikluse võrra rikkamad!
