Alles 24. veebruaril 2022 taipas läänemaailm, et Venemaa sõda Ukrainale algas juba 2014. aastal – sõda tegelikult läänemaailmaga.
Samad ajaloosündmused on mõjutanud Eestit ja Ukrainat XIX sajandist alates. Rahvuslik ärkamine sündis Eestis 1850ndate algul, Ukrainas 30 aastat varem. Mõlemal puudus enne ärkamist arusaam, et ollakse püsinud sadu aastaid omatte rahvana.
Ärgati rõhumisest ja hakati mõtlema iseolemisest, et eestlased ja ukrainlased saaksid olla eraldi enesemääratuna rahvas. Nii eristumispüüdlused kui iseseisvussoov tekkis mõlemal viis-kuus põlvkonda tagasi.
Võrreldes Eestiga on Ukraina ajalugu ilmselgelt keerulisem. Eestlased võõrsil meenutavd valusalt oma vanemate meeleheidet 1944. a. sügisel Eestist lahkudes, kui südantlõhestavalt oli näha kümneid tuhandeid noori emasid lastega põgenemas sõjakeerisest.
Meie kahe rahva saatus üle aja on olnud veidi erinev, kuid küllaltlki sarnane, et tajuda, kes on vaenlane, kes sõber. Meie tunneme ühiselt, kes on röövvallutaja.
Ukraina on suur, Eesti vaid väike maa. Kuid teiste üleolevaiks nõuandeiks polnud kunagi ega ole praegu siin kohta. Eesti ise teadis, millal oli õige aeg Tartu Rahu sõlmida vaenlasega.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
