Väliseesti muuseumi (VEMU) peaarhivaar Piret Noorhani tegi õhtule sissejuhatuse, mille järel sai sõna Ivo Lille. Kõneleja tutvustas esmalt oma tausta, mis ootamatul kombel polnud sugugi seotud ei ajaloo ega muuseumitööga, vaid hoopis muusikaga. Nimelt on kõneleja doktorikraadiga saksofonimängija ja tegutsenud aastaid muusikuna ja muusikakooli juhatajana. Alates möödunud aasta septembrist tegutseb ta Vabamu juhina.
Vabamusse kandideerimisel oli üheks kaalukeeleks olla abiks Eesti ainsa eramuuseumi tegevuses sildade ehitajana mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. Teatavasti oli Vabamu idee algatajaks Olga Kistler-Ritso, kelle tehtud suurannetus võimaldas Tallinnas avada lähiajalugu kajastav muuseum, mis hakkas külastajaid vastu võtma 1. juulist 2003.
Vabamu tegevuses on tähtis põlvkondade ühendamine – eelmiste põlvkondade kogemuste edasiandmine järgmistele, põlvkondade koostöö. Toimivaks on osutunud selleteemaliste töötubade läbiviimine.
Vabamu tegevuses on kolm olulist suunda – püsinäitused, töö noortega, nende kaasamine ja rahvusvaheline koostöö teadusasutustega. Kõik ikka selleks, et minevik ei ununeks, et ei korduks läbielatud terroriõudused ja et maailm saaks paremaks. Nii on kaasatud aktiivseid noori, kes on abiks omavanustele muuseumis sõnumi edastamisel ja kes korraldavad vastavateemalisi üritusi. Muidugi viiakse läbi muuseumi väljapanekute tutvustusi õpilasgruppidele ja minnakse ka ise koolidesse külla. Vabamu tegevuses on tähtis põlvkondade ühendamine – eelmiste põlvkondade kogemuste edasiandmine järgmistele, põlvkondade koostöö. Toimivaks on osutunud selleteemaliste töötubade läbiviimine.
Ivo Lille tõi esile ka head koostööd ministeeriumidega seoses lõimumisprotsessiga. Tänapäeval on väga oluline pöörata tähelepanu desinformatsioonile, kuidas seda ära tunda. Selles saab Vabamu näiteks olla abiks varasemate selleteemaliste taktikate kasutamise tutvustamisel.
Stanfordi raamatukogud avasid 2. aprillil Vabamu näituse „Miks Eesti? 30-aastane teekond Nõukogude Liidust e-Eestini“, mis kajastab Eesti arengut ajaloolistest juurtest kuni digisaavutusteni, tuues esile nii edulood kui ka teel ette tulnud väljakutsed.
Muuseumi üks oluline suund on koostöö rahvusvaheliste teadusasutustega, heaks partneriks on Stanfordi ülikool, kellega on tihedad sidemed. Stanfordi raamatukogud avasid 2. aprillil Vabamu näituse „Miks Eesti? 30-aastane teekond Nõukogude Liidust e-Eestini“, mis kajastab Eesti arengut ajaloolistest juurtest kuni digisaavutusteni, tuues esile nii edulood kui ka teel ette tulnud väljakutsed. Avamise peaettekande tegi Luukas Ilves.
Oluliseks on ka koostöö Kanadast alguse saanud Creative Destruction Labiga (CDL) – startup-firmadega, kaasajastamaks Vabamu sõnumite edastamist, et maailma paremaks ja kestlikumaks muuta, vähendades ökoloogilist jalajälge ning panustades sotsiaalsesse ja kultuurilisse mitmekesisusse. Muidugi tehakse koostööd Eesti ülikoolidega.
Muuseumil on kaks ekspositsioonide esitlemise paika – püsinäitus peamajas, mis asub aadressil Toompea 8b ja KGB kongid Tallinna vanalinnas, kurikuulsal aadressil Pagari 1. Näitused on väga kaasaegsed ja interaktiivsed ning mitmes keeles. Ivo Lille kutsus kuulajaid külastama Vabamu väljapanekuid. Laulupeo ajal avatakse ka sissevaade üleilmseid eestlasi ühendavale näitusele. Näitus täismahus avatakse 2026.a. jaanuaris. Suvel, kui oodatakse palju väliskülalisi, on muuseum avatud pikemalt. Rohkem infot saab Vabamu kodulehelt www.vabamu.ee .
