fbpx
Telli Menüü

Vabarna Volli: Pistrikud ja vistrikud

Sulelised on alati meeldinud. Vanalell õpetas mulle nende laule, kuda neid ära tunda. Siin maal ostsin isegi noore mehena, enne ku Kertu püünisesse sattusin, lindude välimääraja raamatuid. Audubon andis suuruse, sulevärvi ja pesapaigad teada, vaid osta pinokkel ja mine metsa.

Vabarna Volli

Kure ja varblase vahe on isegi minule selge. Aga kas ta soo- või toonekurg on, kodu- või põlluvarblane, ep tia. Ning on see tähtiski? Vintlasi ja teisi värvilisi on kik ilmalaanen laiali, rääkimata västriklaste sugukonnast. Või pistrikest. Mõtlesin kohe neile tsirkudele, ku lugesin möödunud nädalil siinse linna seitungi, mida mina nimetan poliitilise hoiaku tõttu krasnaja svezdaks esileheküljelt, et asutakse poliitilise korrektsuse tõttu siin mandril linnunimesid muutma.

Ja ku mõni kindral oli ka ornitoloogiast huvitatud, siis sai ka tema poolt esmakordselt kirja pandud kull ta nime.

Kes ep tia, pistrik on kulliline. Täpsemalt kütikull. Vanasti pidasid aadlid pistrikujahti, õpetasid neid välja teisi linde hävitama, ka maapealseid jäneseid ja muid neljajalgseid. Pidavat sport olema. No kuna neid kullilisi nii palju on, asuti inemeste järgi nimetama, alati meeste järgi, kuna daamid ju tapmist ei soovi näha, seda kuda veri, ess ja suled lendavad. Ja ku mõni kindral oli ka ornitoloogiast huvitatud, siis sai ka tema poolt esmakordselt kirja pandud kull ta nime. Aga ku too kindral võitles valel poolel mingis sõjas, siis ei sobivat ta nimega enam lindu kirjeldada. Kuigi nimi ei riku meest, rikkuvat see vist lindu küll.

Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele

Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.

Hind alates $2.30 nädalas.

Vaata tellimispakette

Loe edasi