Nagu me näeme ja loeme uudistes, on vajalikud väljaminekute kärpimised valitsuste poolt mitmetel maadel toonud esile palju meeleavaldusi ja rahutusi. Enamikel juhtudel pole tehtud kärpimised heaoluprogrammides küllaldased selleks, et riigivõlga vähendada. Ei ole ebaloogiline järeldada, et suurenevad ja vajalikud kärpimised heaoluprogrammides toovad esile veelgi suuremaid rahutusi ja ühiskondlikke pingeid, mis võivad viia vägivallani ja tsiviliseeritud ühiskonna lagunemiseni. Eestis on põhjused selliseks arenguks tagasihoidlikud.
Demokraatlikes maades töötavad eestlased on tasunud kohaliku maa pensionikassasse oma ettenähtud panused, mida siis pensioniikka jõudmisel neile pensionide näol välja makstakse. Enamikel maadel on reegliks, et seda makstakse välja ükskõik millisele maale, kus pensionär otsustab oma pensionipõlve veeta. Kuna maadel, kus väliseestlased töötavad, on tavaliselt kõrgem elustandard kui Eestis, siis väliseestlase pensionil on Eestis suurem ostujõud kui maal, kus väliseestlane elas. Eesti riigile on väliseesti pensionäride Eestisse pensionipõlve veetma tulnud inimestest suur kasu, kuna nende pensionide näol voolab igal aastal Eestisse kasulikku välisvaluutat.
Tarvo Toomes
