Vanavanemad: Reet (Vanaselja) ja Jaanus Marley ning Ted Remerowski ja Ingrid Vabalis, kõik Torontos.
Vana-vanavanemad: Hartvig Vanaselja Ehatares ja Roman Marley ka Torontos ning Maria Remerowski Cornwall Ontarios. Õnneks jõudis Vera oma vana-vanaema Leida Marleyga kohtuda enne viimase lahkumist siit ilmast jaanuari lõpus.
Teiste vana-vanavanematega tuleb tutvust teha juttude ja piltide põhjal: Milda Vanaselja ja Chrisi kaks vanaisa, kes surid mitmeid aastaid tagasi ning Chrisi vanaema Veneranda Vabalis, kes suri Niagara Falls'is möödunud suvel.
Õnnelikud tädid: Elin Marley Torontos ja Gaia Remerowski St Louis Missouris koos abikaasa Mark Leibmaniga.
Kuidas laps endale nime sai? Vera nimi on tema vana-vanaema Veneranda mälestuseks. Venerandat hüüti Venniks, Vera kui esiema nime lühend on Karini ja Chrisi väljamõeldud. “Anna ei ole kellegi järgi; lihtsalt nimi, mis meile meeldis,” seletab ema.
Kust pärineb selline huvitav nimi nagu Veneranda? Lätist. Chrisi ema on lätlane ja isa poolakas; tulid lastena Kanadasse nagu Karini vanemadki. Oma esivanemate keeli Chrisile ei õpetatud, küll aga keskenduti prantsuse keelele, nii prantsuse keelt kõnelevate lapsehoidjate näol kui ka koolis prantsuse keelekümblusprogrammis.
Vera on juba suur reisija: käis vanematega puhkusel Hispaanias ja Marokos, kui oli veel ema kõhus. Sportlik emme matkas Atlase mägedes, kui oli 5 kuud lapse ootel.
Sünnitusest räägib Karin: “Olin kindel, et on “valehäire” ja et Vera ei olnud veel jõudmas, nii et ütlesin Chrisile, et mitte töölt lahkuda, et lähen ise taksoga haiglasse igaks juhuks ja et nad kindlasti saadavad mu kohe koju. Aga tuli välja, et Vera oli päriselt ikkagi maailma tulemas, nii et Chris pidi veel koju sõitma, mu haiglakotile järele. Vera jõudis kohale 7.5 tundi peale seda, kui Chris haiglasse jõudis – kõik läks päris kiiresti!” (Kiiresti on väga suhteline mõiste!)
Pühade ajal sündinud lastel algab ruttu seltsielu: Vera oli juba kolmel jõuluõhtusöögil käinud selleks ajaks, kui oli nädal aega vana ja esimesed pulmad said ka kohe maha peetud. Oma isa täditütre Toronto Royal York hotellis peetud pulmas oli Vera kohal uhkes punases kleidis. “See oli mitu suurust liiga suur ja paistis veidi naljakas ta palja peaga,” meenutab Karin. “Samas sobis see värvi poolest pruutneitside kleitidega. Nüüd on Vera aru saanud, et ta vanemad ei käi ikka igal nädalal nii mitmel peol, kui tema esimese nädala jooksul.”
Kui küsin Vera kasvamise kohta, vastab ema: “Ta on vahepeal õppinud naeratama, mis on muidugi hästi armas, aga seda teevad nad kõik. Ta keeras kõhu pealt seljale hästi vara arengukirjanduse järgi; aga siis rehkendasin välja, et see oli selle abil, et meie vana maja põrandad on nii viltu. Nüdseks „räägib” ta juba palju (sõnadeta) ja kilkab kogu päeva, vaadates kui kõrgele hääl läheb. Igaõhtuseks lõõgastavaks rituaaliks on saanud aedviljamaadlemine. Ei ole kuulnud? Seda harrastatakse lapsesuuruse täistopitud brokoli ja porgandiga.”
Kui olete hiljuti (circa viimase aasta jooksul) abiellunud või saanud lapse ja soovite seda rõõmu laiali pillutud kaasmaalastega jagada, andke teada oma soovist antud rubriikide koostajale Riinale, kes paneb kokku teie loo aadressil: riina@eestielu.ca.
