...või vähemalt selleni, mis kõikidele maitseks. Nii läksin siis nädalalõpul seda huvitavat kunsti õppima.
Esiteks oli muidugi vaja teha valmis maitsev vorstitäidis, millesse läks praetud sibul, vorstirohi, sool, kruubid ning väike salajane lisa… hakitud peekonitükid. See ongi, mis minu arust andis meie valmistatud vorstidele just selle õige maitse, sellise täiusliku ning mahlase. Täidise valmistamisel olid muidugi pere koerad ka maitsmisel abiks, nende ,,töö“ oli puhastada seda, mis nende lootes köögipõrandale kukkus. Lõpuks saigi täidis valmis ning proovisime, kas midagi on vaja lisada, kas ikka kõiki maitseaineid on ühtlaselt ning maitse balansis. Tuli ainult pisut soola juurde lisada ning kõik olidki kohe nõus, et nüüd on see õige maitse. Meie tehtud vorstide puhul on huvitav ning pisut eriline see, et kasutasime verepulbrit, kuna vedelat verd on nüüd ikka hirmus raske saada. Verepulbrile tuleb ainult lisada vett ja ongi veri valmis, täitsa päris maitse on ka olemas. Ene jutustas tegemise ajal, et ta tellib seda harilikult Inglismaalt ning isegi selle saamisega oli tänavu raskusi.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
