Oma lapsepõlve Hiiumaal mäletab ta hästi, eriti on meelde jäänud traagiline lugu, kui nende õlgkatusega elumaja maha põles ja nad vanaisaga seda kraavist vaatasid. Maja hävis täielikult, koos kogu sisustusega. Maja ehitati küll uuesti, kuid üsna varsti tuli juba kodust lahkuda.
Samuti mäletab Vaike, kuidas ta endast 7 aastat noorema õe Tiiu ristsetel sai esimest korda torti. Ja suur magusasõber on ta enda sõnul sellest ajast peale olnud.
Isa oli põgenenud kodumaalt juba 1944. a märtsis, nemad ema ja õega järgnesid mais. Vaike mäletab, et Rootsi suunduv paat oli puupüsti täis. Jõuti õnnelikult Rootsi, kus pere sai kokku; seal algas ka Vaike koolitee. Rootsi keel sai lastel kiiresti selgeks.
Elati mitmes paigas: Falkenbergis, Skenes, Borǻsis. (Loe rohkem Eesti Elu 17. mai paberlehest)
Kaire Tensuda
