Koguneti 4. juuli hommikul Rahva Raamatu ruumides asuvas Literaadi kohvikus Telliskivi Loomelinnakus. Paik oli maagiline, sest meid ümbritsesid tarkusi ja teadmisi täis raamaturiiulid.
Pärast Eesti Instituudi välisõppe juhi Heidy Eskor-Kiviloo tervitust ja suvekooli avamist sai esinemisjärje tuntud jutuvestja Piret Päär, kes on 33 aastat lugusid jutustanud. Piret rääkis teemal „Eesti rahvajuttude võlu“. Tema sõnul on suhtlemine jutuvestmine ja õpetaja ongi jutuvestja, sest ta suhtleb oma õpilastega. Piret soovitas iga päev mõne loo alguse kirja panna, näiteks mida sel päeval tegid, piisab ühest lausest või märksõnast. Tänapäeval saab selle ka mobiili salvestada. Selline mõtisklus oma päeva üle ja mõtete kirjapanek arendab keeleoskust. Ta jutustas mitmeid rahvajutte ja soovitas heade lugudega raamatuid: „Marjakobar ja teisi seto muinasjutte“, Jüri Parijõgi ,,Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte“. Pireti enda „Õnneliku inimese särk“ sisaldab tuntumaid ja tundmata lugusid ning on kogu pere raamat. Piret tutvustas ka oma plaati, millel mitmed tema loetud lood, muusikalisi vahepalu esitavad Silver Sepp, Celia Roose, Kulno Malva, Meelika Hainsoo, Tuule Kann, Andre Maaker ja Cätlin Mägi. Piret ei jutusta kunagi ühte lugu samamoodi, sest lood peavad muutuma ja olema pidevas arengus.
Ly Leedu Multilinguast kõneles vahelduvõppest ja liikumise lõimimisest keeletundi. Tunni efektiivsuse saavutamiseks peaks tunnis olema vahelduvõpe, et oleks kaasatud kõik meeled: nägemine, kuulmine, kompamine, liikumine jne: pooleteist-tunnise õppetunni jooksul on soovitav tegeleda 20 minutit intensiivse õppetööga, 10 minutit mingi sportliku tegevusega, siis taas õppimisega jne. Sellise kinesteetilise õppeprotsessiga on saadud 30% paremaid tulemusi nii lühiajalise kui pikaajalise mälu jaoks. Liikumispausi ajal saab kasutada erinevaid sotsiomeetrilisi rivisid (nimed, vanus, sünnipäevad jm), kus õpilased moodustavad rivid kas alfabeetilises või numbrilises järjekorras. Ly tutvustas erinevaid liikumismänge ja andis nippe, kuidas õpilasi tunnis rohkem liikuma panna.
Elevust tekitasid sõrmede keerutamise harjutused, kus tuli panna käed sõrmseongus seljataha ja püüda liigutada järjest erinevaid sõrmi. See koordinatsiooniharjutus ei olnud sugugi lihtne, samas sai meelde tuletada sõrmede nimetusi: Pikk Peeter, nimeta Mats, Väike Ats jne.
Pärastlõunal jätkus koolituspäev Anna Sele esinemisega. Anna töötab Tallinna Läänemere Gümnaasiumis. Ta tutvustas draama ja näidendi kasutamise võimalusi keeletunnis, näiteks Mõtete koridori, kus keskel seisja pidi ära arvama kahel pool koridori seisvate õpilaste mõtted. Õpilastele meeldib teatrit teha ja erinevates rollides esineda.
Kätlin Kõverik Haridus- ja Teadusministeeriumist esines teemal ,,Õppevara analüüs ja arendused e-koolikotis“. E- koolikott loodi 2015. a ja seal on hetkel saadaval 16 000 avalikku õppematerjali lasteaedadele, koolidele, kutsekoolidele ja huviharidusseltsidele, mis kõik on seotud Eesti riiklike õppekavadega. Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga toimub 2023. a suvel õppematerjalide üldine korrastamine, millele aitavad kaasa ka väliseesti koolide õpetajad Helja Kirber ja Merike Barborak.
Kaire Cocker Integratsiooni Sihtasutusest (INSA) tutvustas teenuseid tagasipöördujatele ja portaali „Eestlased üle maailma“ arendusi. Kaire tegeleb INSAs tagasipöördujate nõustamisega. Sihtrühmaks on nii rahvuskaaslased välismaal kui ka tagasipöördujad Eestis. Infot saab leida portaalist globalestonian.com, kus rubriigis ,,Leia oma Eesti!“ all on reaalsed lood tagasipöördujatest. Eesmärgiks on, et eestlastel kodu- ja välismaal oleks side Eestiga. Sealt leiab infot erinevatest taotlusvoorudest ja üritustest ning ka info rahvuskaaslastele mõeldud keelelaagrite kohta.
Koolituspäeva lõpetas Eve Padar Vanalinna Hariduskolleegiumist, kelle teema oli „Folkloorimängud ja keeleõpe“.
Teine koolituspäev algas Literaadi kohvikus, esineja oli Maris Kolk firmast Neomind, rääkides teemal „Õpetaja väljakutseterohkes keskkonnas“. Õpetaja töötab kogu aeg kolmnurgas: Õpilane – Kool – Kodu. Arutlesime teemal, kuidas õpetaja saaks tundides stressi vältida. Maris tutvustas 4F stressimudelit: Fight, Face, Flight, Freeze ehk siis maakeeli Võitle!, Seisa silmitsi!, Põgene! ja Tardu! On oluline kinni pidada 5 põhimõttest: Loo ja hoia toetavat keskkonda! Ole kindel oma autoriteedis! Ole avatud laste muredele ja arvamustele! Räägi toetavast keskkonnast! Kehtesta piirid! Igale õpetajale on oluline hoolitseda oma baasvajaduste eest: uni, toit, töö- ja puhkeaja tasakaal. Ka logelemine on õpetajale oluline. Õpetaja peaks olema uudishimulik ja ise pidevalt õppima. Anna tunnustavat ja jõustavat tagasisidet. Olulised on aktiivne kuulamine ja peegeldamine.
Lea Maiberg HARNOst rääkis teemal „Legendide kasutamine keeleõppes /jutustamisoskuse arendamine“. Lea tutvustas legende Tallinna vanalinna tornidest: Pikk Hermann ja Paks Margareeta, Oleviste kirikust, Kuidas sai Tallinn alguse? Kas Tallinn on valmis? (Ülemiste vanake) jms.
Pärast lõunapausi rääkis Ingrid Prees (Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liit, TalTech Virumaa Kolledž) teemal „Eesti keele õppimisest pakendite abil“. Võimalused pakendite kasutamiseks õppematerjalina on väga mitmekesised ja palju sõltub õpetaja fantaasiast ja kujutlusvõimest. Pakenditelt saab otsida massiühikuid, da-infinitiivi, toiduainete nimetusi jpm.
Kristi Kiilu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast tutvustas „Liikumismänge ja keeleõpet“. Kõik said kaasa laulda ja liikuda erinevates meeleolukates laulumängudes.
Ingrid Preesi tutvustas ettekandes „Aktiivõppemeetodid veebitunnis. Tehisintellekt“ padlet’it, www. mentimeeter.com, valikvastustega Zoomi küsitluste koostamist, rühmatöös Flippity kasutamisvõimalusi, Kuldvillakut, jeopardylabs.com, Google Earth, Learning Apps, Aliast, Jututäringuid (Story Dice) jpm.
Viimane koolituspäev algas Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppejõu Mare Kitsniku esitlusega „Mängustamine madalama keeleoskustasemega õppijatele“. Mare näitas erinevaid mänge ja andis häid nõuandeid, kuidas õpetada madala keeleoskusega õppijatele piltlikke vahendeid kasutades lihtminevikku või nimisõnu, võttes appi lihtsad joonistused või pildid.
Evelin Laugus Tartu Poku lasteaiast tutvustas teemat „Lõimitud õpe: Sõnavara arendamine ja kinnistamine vaatluste ja õues tegevuste kaudu“ oma lasteaias kogemuste näitel.
Mare Kitsnik esines veel teemal „Mängustamine kõrgema keeleoskustasemega rühmadele“. Õpetajatele jagati erinevaid nippe B1 keeletasemega õppijate jaoks. Inspiratsiooni on Mare saanud Teater Ruutu 10 repertuaarist. Näiteks saab grupp ülesandeks moodustada jutuke mingil teemal ja ette on antud tähestiku järjekorras tähed, millega igaüks ühe lause moodustama peab, et kokku tuleks terviklik lugu.
Hedi Minlibajeva, Tallinna Vindi Lasteaiasträäkisteemal „Teemaraamatute valmistamine – töö raamatutega ühislugemisraamatu kaudu“. Ta esitles lihtsamaid väikeseid teemaraamatuid, mida iga õpilane keeleõppe eesmärgil ise valmistada saab, nt „Juurviljad“, „Lilled“, „Putukad“, aga ka rühmatööna valminud suuri teemaraamatuid hilisemaks ühislugemiseks.
Pärast vaheaega andis Eve Padar ideid rahvamängudest ja folkloorist keeleõppes, tutvustades vähem tuntud laulumänge „Riia linna väravas“, „Lõbus mölder“, aga ka tuntumaid mänge „Üks peremees võttis naise“. Hästi saab kasutada plaksumänge ja liisusalme, nt „Plaksutame rõõmu põue“.
Suvekooli võtsid õpetajad kokku vestlusringiga Heidy juhtimisel, kus kõneldi ootustest väliseesti suvekoolile ja millisel kujul suvekooli tulevikus jätkata.
Osalejad jäid suvekooliga väga rahule ja leidsid pakutud programmist uut inspiratsiooni, mida edaspidi õppetöös kasutada. Olid väga sisutihedad ja toredad päevad koos kolleegidega üle ilma. Suur tänu ja järgmiste kohtumisteni!
