Telli Menüü

Valitsuse voolimise valud


Esmaspäeval kogunes 1. märtsil valitud Riigikogu uus koosseis oma avaistungile. Tänavused valimised võitnud Reformierakonna häältesaak andis neile 30 kohta 101-kohalises riigikogus, kus on nüüd esindatud kuus parteid. Küllap räägib kahe uue erakonna pääsemine Riigikokku sellest, et valijad soovivad muutusi.

Ehkki senine peaminister Taavi Rõivas ütles valimiste järel, et valitsus tuleks kokku panna 30. märtsiks, Riigikogu avaistungi päevaks, ei läinud see korda. Koalitsioonileppe sõlmimine on veninud. „Nii vaevalist kokkuleppele jõudmist kui seekord, ei mäleta keegi," kirjutab Postimees (31.03.) Samas nenditakse, et senine peaminister Taavi Rõivas on vedanud läbirääkimisi külma närviga ja poliit-trikkidele pole ta allunud. Muidugi on leppe kvaliteet ka olulisem igasugustest tähtaegadest.


Kiirustamine oleks siin kurjast. Eriarvamuste ületamine nõuab aega, kannatust, kompromissivalmidust ja head tahet. On lootust, et lepe kirjutatakse alla lähipäevil, misjärel algab ministriportfellide jagamine koalitsioonikõnelusi pidavate Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) vahel. Reformierakond saab 7, teised 4+1 kohta. Väiksemad partnerid saavad neli ministrikohta, pluss esmaspäeval riigikogu esimeheks tagasi valitud Eiki Nestori (SDE) ja aseesimehe Helir-Valdor Seedri (IRL) kohad. Eesti Vabaerakond osales algul neljanda partnerina võimukõnelustel, kuid Reformierakond tõrjus ta sealt ületamatute vastuolude tõttu välja.

President Toomas Hendrik Ilves kirjutas 30. märtsil alla otsusele nimetada peaministri kandidaadiks Reformierakonna esimees Taavi Rõivas ning tegi talle ülesandeks kahe nädalaga uus valitsus kokku panna. Rõivas teatas samal päeval tema juhitava valitsuse tagasiastumisest. Tal on nüüd 14 päeva aega, et teha Riigikogus ettekanne tulevase valitsuse moodustamise põhimõtetest ja saada parlamendilt neile ka toetus. Sel nädalal asendusid esialgsed konsultatsioonid juba ametlike läbirääkimistega. Teisipäevaks olid pooled sõlmküsimused ja võtmeteemad läbi arutatud ja saavutatud nendes ka üksmeel. On juba teada, et uue koalitsioonileppe kohaselt tõusevad alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Kiire lahendus tuleb leida madalapalgaliste inimeste toetamisele ja lastetoetuste tõstmisele. Ollakse ühel meelel selles, et Eesti vajab riigi- ja haldusreformi jne, jne.

Sõlmitav koalitsioonilepe kujutab endast alust uue valitsuse tegevusele. Mida sisukam ja konkreetsem see on, seda parem. Presidendil, kes kõneles uue Riigikogu avaistungil, oli rahvaasemikele anda mitmeid olulisi soovitusi. Neid ei saa aga ellu viia enne võimuliidu ja valitsuse moodustamist.

Loodame, et Eesti saab endale pikkade läbirääkimiste tulemusena tugeva ja kompetentse valitsuse, mis peab vastu järgmiste riigikogu valimisteni. Seda enam, et uus valitsus seisab tõsiste sise- ja välispoliitiliste probleemide ees, mille lahendamine nõuab nii riigimehelikku tarkust kui diplomaatilisi oskusi ja võimeid.

 

 

 

Elle Puusaag

Loe edasi