Me oleme arenev maailmale avatud eestlaskond, kes ristikivilikult igatseb nii kaugusesse kui koju.
Eestlasi on kõikjal üle ilma. Neid on sinna pillutanud nii inimlik seiklus- ja uudishimu kui ka traagilised sündmused kodumaal. Järgmisel aastal möödub 80 aastat ajast, kui tuhanded eestlased põgenesid okupatsioonivõimu eest paatides vabasse maailma. Nende lugu jutustab meile palju, me ei tohi seda unustada. 2025. aastal toimub Tallinnas ja Narvas järjekordne ESTO, milleks tuleb juba nüüd atra seadma hakata. Ise kasutan ära iga võimaluse kaasmaalastega välismaal suhelda.
Kõik eestlased, kus nad ka ei elaks, on teretulnud Eestisse oma kodu rajama. Paari viimase aasta jooksul on eestlaste rändesaldo pöördunud positiivseks. Eestisse tuleb tagasi rohkem eestlasi, kui siit lahkub. 2022. aastal naasis Eestisse ligi 7000 inimest. Eesti toetab tagasipöördujaid igati nii jõu kui nõuga. Mõistame hästi, kui oluline on sellises olukorras lapsele koolikoha saamine, välismaalasest abikaasa karjäärivalikud ja kvaliteetne eesti keele õpe.
Eestlased välismaal osalevad meeleldi meie loo rääkimises ja ärisidemete arendamises, kui nad tunnevad end seotuna eesti identiteedi, kultuuri ja mõtteviisiga. Eesti inimesed välismaal on aktiivsed ja ägedad. Üks fantastiline näide, kuidas Eesti lugu tänasel päeval jutustatakse, on Toronto peatänavale kerkiv eesti äri- ja kultuurikeskus nimega KESKUS. Rääkimata Anna Hintsist, kes Euroopa filmiakadeemia parima dokkfilmi auhinda vastu võttes pani terve glamuurse saali regilaulu laulma.
Eesti ongi tema inimesed. Lähedal ja kaugel. Tänu nendele saame maailma vabadusele vastavaks kohendada ja Ukraina võidu nimel tegutseda. Me oleme arenev maailmale avatud eestlaskond, kes ristikivilikult igatseb nii kaugusesse kui koju. Oleme kahte harusse kasvav puu. Nii Tiergartenis, Vincennes’i metsas kui Central Parkis otsivad sealsed eestlased ilmselt natuke ka seda soisemat kodu meenutavat lapikest. Pelgupaika, kuhu maailma müra ja kära eest peitu pugeda.
