fbpx
Telli Menüü

Vallo Järvi 100

(28. dets. 1923 - 20. sept. 1994)

Estonia teatris tähistati dirigent Vallo Järvi 100.a juubelit Mozarti ooperiga „Figaro pulm“. Etendust dirigeeris Lauri Sirp, Figarot laulis Raiko Raalik ja tema mõrsjat Susannat Kristel Pärtna. Sissejuhatava sõnavõtuga esines kunagine Vallo Järvi loominguline partner, lavastaja Arne Mikk.

Arne Mikk meenutas ühte noorte solistide õhtut 1953. aastal, kus ksülofonil esines solistina 16-aastane Neeme Järvi. Estonia teatri orkestrit dirigeeris Neeme vanem vend Vallo Järvi. Kontserdi esimeses pooles kõlas Neeme Järvi esituses Hatshaturjani viiulikontserdi seade ksülofonile (Vallo Järvi seades). Kontserdi teises pooles andis Vallo Järvi Straussi „Öö Veneetsias“ avamängu juhatada oma nooremale vennale Neemele. Neeme Järvi tuli pärast Peterburi konservatooriumi lõpetamist tagasi Eestisse ja temast sai juba 23-aastaselt meie sümfooniaorkestri peadirigent.

Vallo Järvi. Eesti Teatriliit (etblteatriliit.ee)

Vallo Järvi õppis Tallinna konservatooriumis Roman Matsovi juhendamisel orkestri dirigeerimist ja Heino Elleri juures kompositsiooni. Juba tudengipõlves hakkas ta dirigeerima Estonia teatris. Koolipoisina mängis ta õhtuti legendaarsetes ansamblites „Kuldne Seitse“ ja „Rütmikud“, kus teenisid endale elatisraha mitmed hilisemad kuulsad heliloojad. Valter Ojakäär on meenutanud: „Kitarrimängus oli Vallo Järvi tõeline virtuoos ja seetõttu oli ta Eesti Raadios sage otsesaates esineja“.

Ooper „Figaro pulm“ valiti Vallo Järvi 100. a juubeli tähistamiseks seetõttu, et ta dirigeeris kunagist legendaarset Figaro-etendust, kus peaosalist laulis ülipopulaarne Georg Ots (1957.a). Ka järgmist Figaro-lavastust 1975. aastal dirigeeris Vallo Järvi. Figarot laulis siis Väino Puura ja tema armastatut Susannat Sirje Puura.

Vallo Järvi elutööst on Priit Kuusk kirjutanud põhjaliku raamatu „Dirigeerib maestro Vallo Järvi“ (2014). Tsiteerin sealt Eri Klasi: „Vallo oli, nagu sakslased ütlevad „Hausdirigent“ – terve maja dirigent, kes hoolitseb kogu teatri repertuaari eest. Ta oli mitmekülgne, väga laia silmaringiga ja eetiline kunstnik. Ja väga suure teovõimega“. Dirigent Endel Nõgese sõnul oli Vallo dirigeerimisel olnud selgus sees, tal ei olnud kunagi sellist „tummist“ muusikaga laamendamist, tema dirigeerimine olevat olnud nagu pitsikudumine.

Vähem tähtis pole seegi, et just Vallo Järvi pani aluse Järvide muusikadünastiale. Tema aitas Neeme Järvil saada dirigendiks, tema pojad Andrus ja Teet Järvi on väljapaistvad muusikud, kelle lapsed on samuti muusikud. Rahvusvahelisel muusikaareenil teevad ilma rohkem küll Neeme Järvi dirigentidest pojad, aga Eestiski pole puudus Järvi nime kandvatest muusikutest, kelle isa ja vanaisa on Vallo Järvi. Kui Saksamaal räägiti kunagi: ütled Bach, mõtled muusikut; räägid muusikutest, mõtled ikka Bachi-nimelisi muusikuid. Sama saab Eestis öelda Järvide kohta.

Vallo Järvi oleks ilmselt ta saja-aasta juubeliks etendatud Figaro etendusest suurt rõõmu tundnud, sest Estonia teatris on peale kasvanud vaimustav noorte lauljate põlvkond, kes suudavad Mozarti muusikat stiilselt ja kõrgprofessionaalselt esitada. Raiko Raaliku Figaro kõrval suutsid publikut rõõmustada ka Kristel Pärtna (Susanna), Elena Brazhnyk (Rosina), Tamar Nugis (krahv Almaviva), Karis Trass (Cherubino) jt. Hoogsa ja vaimuka etenduse lavastaja on Marco Gandini Itaaliast. Publik võttis etenduse vastu braavohüüetega.

Loe edasi