Valve Andre on läinud ajalukku sellega, et tema ütles raadiohäälena viimased sõnad, enne kui 9. märtsi 1944.a. pommirünnaku tõttu raadioühendus katkes. Pr. Andre oli hea meelega nõus jagama oma meenutusi tolleaegsest ringhäälingust ka Eesti Elu lugejatega.
„Nüüd elangi mälestustes,” märgib pr. Andre, kui teda Ehataresse intervjueerima lähen. „Ringhääling ei olnud minu jaoks mitte vaid leivaisa, vaid n-ö pühapaik. Eesti ringhääling oli kultuuripesa, kultuurielamu…”
Ta kõneleb, et oli suur õnn, et ringhääling palkas tookord Eesti näitlejaid kuuldemängusid lugema, sageli iga rolli jaoks eri näitleja. Temal läks eriti hästi — ta oli ainukene täisajaline ja -palgaline deklamaator, etleja ja osaline kommentaator, õppides ise samal ajal alles teatrikoolis.
Ringhäälingus töötamine tõi kaasa mitmeid erilisi ja kogu eluks meelde sööbinud momente. 1944.a. 9. märtsi õhtul oli ringhäälingus eetris saade „Tiina karude juures”, mille katkestas pommirünnak ja seega ringhäälingu töö katkemine (ringhääling asus Estonia teatriga samas hoones, mis sai pommitabamuse ja hävis). Valve oli just see, kes ütles tookord enne katkemist viimased sõnad. (Pikemalt Eesti Elu 16. dets. paberlehest)
