Mihkel Lüdig elas Vändras aastast 1934 kuni oma surmani 1958. aastal ja on maetud Vändra kirikuaeda. Laiem avalikkus tunneb tema laulu „Koit“, millega avatakse meie laulupeod ja mille viimase luulerea ajal „taevasse tõusku me lootuste loit“ süüdatakse laulupeotuli (sõnade autor on Friedrich Kuhlbars).
Peterburi konservatooriumi haridusega Mihkel Lüdig oli väga mitmekülgne muusik – ta tegutses heliloojana, orelikunstnikuna, pedagoogina. Lüdig oli 1919. a Tallinna konservatooriumi asutaja ja esimene direktor. 1924. a andis ta konservatooriumi juhatamise üle metsasarvemängijale Jaan Tammele, kes oli enne revolutsiooni olnud Peterburi konservatooriumi professor ja kuraator.
Mihkel Lüdig aga sõitis Argentiinasse, Buenos Airesesse, kus ta asutas Eesti Seltsi ja juhatas sealseid koore. Eestisse naastes töötas oreliõpetajana Tallinnas ja Pärnus. 1934. aastal tuli elama Vändrasse, kus tegutses Vändra kiriku organistina.
Aivar Mäe on legendaarne persoon meie muusikamaastikul – kooridirigent, kes on oma kooridega esinenud rahvusvahelistel festivalidel, kammerkoori „Arsis“ ja Kellade Ansambli asutaja ja dirigent. Laiemalt on ta tuntuks saanud oma organisatoorsete võimete tõttu. Tema eestvedamisel on nüüd kontserdisaalid Peterburis (Jaani kirik), Jõhvis (Jõhvi kontserdimaja), Viimsis (Viimsi Artium), Pärnus (Pärnu Kontserdimaja).
Paar aastat tagasi otsustas Aivar Mäe Tallinnast ära kolida oma lapsepõlvemaadele Pärnumaal. Rahuliku maaelu nautimise asemel asus ta sealgi tegutsema ja ta valiti Põhja-Pärnumaa vallavanemaks. Tema energilisus ja tulevikuvisioonid on sealse kultuurielu käima lükanud. Kaasamõtlejate abil sündis Mihkel Lüdigi nim 300-kohaline kontserdisaal, mille avakontserdil esinesid Eesti esinduskollektiivid Tõnu Kaljuste juhatusel. Esinema on kutsutud ka Hortus Musicus, bassilaulja Ain Anger, pianistid Johan Randvere ja Mihkel Poll. Kõik nad on tippmuusikud! Väikene Vändra võib tänu Aivar Mäe muusikalistele sidemetele Euroopa kultuurikaardile tõusta – ideid tal selleks jätkub. On ju Vändraga seotud ka Johann Voldemar Jannsen ja Lydia Koidula – nemadki võiks Vändra kultuurivankri ette rakendada. Lüdigi saali avakontserdil kõlanud Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“ on ju kirjutatud Lydia Koidula sõnadele.
Last but not least – kogu avakontserdi kava oli eesti muusikast – Eller, Tormis, Sumera, Tüür, Kõrvits, Sarapik, Ernesaks ja muidugi Lüdig. Seegi eestimeelne kava ühendab Lüdigi saali avakontserti Mihkel Lüdigiga, sest just Lüdig oli see, kes korraldas 1908. aastal Peterburis esimese ainult eesti muusikast koosneva kontserdi. Suurlinnas Peterburis oli see riskantne, samas vägev tegu, millest kirjutatakse muusikaleksikonides siiani.
