Istusin enne etendust saalis, et uudistada publikule avatud lavakujundust. Kuna kujunduse autoriks oli samuti Michiel Dijkema, siis peegeldus lavalt vastu kogu lavastajapoolne etenduse kontseptsioon. Lava keskel oli nn Ilmasammas (energiasammas), mis ammutas jõudu taevasest kujundist „Saules zime“. See rosetti meenutav kujund on lätlaste mütoloogias võimas päikesemärk – võibolla oli see kaudne kummardus ooperimaailma päikesekuningale Richard Wagnerile ja tema Riia-aastate dirigenditööle. Eestis kahjuks Wagneri jalajälgi ei ole ja üllatav on seegi, et ooper „Reini kuld“ tetraloogiast „Nibelungi sõrmus“ toodi meil lavale alles esimest korda.
Ilmasammas (energiasammas) läbistas Reini jõe lained ja andis soojust ka allilma Valhallale. Vapustav oli see, et laval oli circa 40 tonni ehtsat vett, milles Reini kulda valvavad näkineiud suplesid ja laulsid. Veesõda pidavad näkineiud olid tõesti geniaalne leid! Valgustuskunstnik tõi ehtsa jõevee kõrvale ka sümboolse Reini jõe – Vanemuise orkestri, mille puhkpillid särasid prožektorikiirtes nagu puhas kuld, millest sepitseti kääbus Alberichile sõrmus, mis andis talle suure võimu inimeste üle. Tegevuse käigus toodi keerdlava abil esile veealune Colosseumi meenutav ehitis, kus töölised kulda kaevandasid ja selle siis Wotani käsul hiiglaste jalgade ette tassisid. Nii suurejooneline lavakujundus ei mahuks ei Vanemuise ega Estonia teatri lavale – nii saigi etendust nautida vaid üks kord Kuressaares.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
