Nagu tuli tuha all
Et praegustel ärevatel aegadel vajab Eesti eriti kompetentset ja hästi toimivat valitsust, on koalitsioonileppel vägagi suur tähtsus.
Nii SDE sisemised erimeelsused kui vastuolud koalitsioonipartneritega on hõõgunud üsna pikka aega tulena tuha all ja lahvatasid leegina põlema läinud nädalal, mistõttu erakonna esimees Jevgeni Ossinovski kutsus oma partei volikogu kokku eelmisel pühapäeval. Volikogu otsustas häälteenamusega 35-25 Reformierakonna ja IRLiga koalitsiooni jääda. Nende arvude põhjal ei saa küll öelda, et tegu olnuks veenva ja üksmeelse otsusega. Õhtulehe juhtkirjas (30.08.) leitakse, et kuigi sotside volikogu otsustas jätkata praeguse võimuliidu koosseisus, ei saa siiski keegi praegu kergendatult ohata: “Mitte ainult koalitsiooni sisekliima pole halb, vaid ka sotsid on sisemiselt üsna lõhki.”
Hea või halb?
Ühelt poolt on kindlasti positiivne, et Eesti poliitilisel maastikul jäi suurem maavärin tulemata. Ent teisalt on selles ka mõndagi häirivat ja negatiivset.
Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme leiab, et SDE otsus jätkata praeguses võimuliidus tähendab stagnatsiooni süvenemist Eestis ning kuhjunud probleemide edasist lahendamatust. Helme kritiseerib teravalt mitte ainult valitsust, vaid ka sotsiaaldemokraate. „Sotside käitumine iseenesest on olnud väga mage – minna vastumeelselt koalitsiooni, mida kohe esimesest päevast peale hakati kritiseerima. See ei ole küps poliitiline käitumine.” Helme hinnangul on sotsid edaspidi valitsuses koalitsioonikaaslaste jalamatiks, sest kõik teavad, et neil ei jätku põhimõttekindlust oma seisukohtade kaitsmisel (Delfi, 30.08.).
Arvatakse, et sotsid kasutasid esialgset koalitsioonilepet vaid võimule pääsemiseks, nüüd aga nõuavad nad partneritelt leppesse punkte oma programmi elluviimiseks. On see mingi väljapressimise taktika? “Nii muutub võimulepe sotside käes vaid “poliittehnoloogiliseks tööriistaks”,” leitakse ülalmainitud ÕL juhtkirjas.
Ossinovski teataski juba saavutatud kokkuleppest õpetajate palkade tõstmise kohta 120%-ni Eesti keskmisest palgast ning sellest, et riik hakkab toetama Eesti põllumehi kriisisituatsioonis täiendavate vahenditega. Tema sõnul on koalitsioonipartneritega saavutatud ka kokkulepe, mille kohaselt tuuakse riigieelarve strateegia läbirääkimistel tulumaksuvaba miinimumi kiirem tõstmine ühe prioriteedina lauale.
SDE-sse kuuluv europarlamendi liige Marju Lauristin nimetas kõnealuste kokkulepete saavutamist märgilise tähtsusega läbimurdeks Eesti poliitikas. “Tänu sotsiaaldemokraatidele on tänasest päevast koalitsioonilepe elav dokument, mida on võimalik vajadusel muuta ja täiendada,” nentis Lauristin.
Palju probleeme
Sellises õhkkonnas peab siis valitsus toime tulema arvukate probleemide lahendamisega. Seoses idanaabri ettearvamatu ja agressiivse käitumisega on Eesti julgeolekupoliitiline olukord kõike muud kui stabiilne. Lisaks sellele ripub põgenikelaine probleem Damoklese mõõgana valitsuse pea kohal, aga samal ajal tuleb koostada ka riigieelarve.
Peaministri parteil on oma mured seoses Tallinna Sadamas toimunud altkäemaksuafääriga. Kolumnist Ahto Lobjakas leiab, et [riigiettevõte] Tallinna Sadam on nagu juveel riigiaktsiaseltside kroonis, mis riigile on pähe sätitud. Ja see on teatavasti Reformierakonna kontrolli all. Selle piinliku skandaalidepuntra lahtiharutamine on alles algusjärgus ja keegi ei tea, kuhu selle niidid võivad veel viia.
Praegune võimukooslus – parim variant
Augustikuine arvamusuuring näitab, et erilisi muutusi erakondade reastuses viimasel ajal toimunud pole. Populaarseim on endiselt Keskerakond 25%-ga, järgnevad Reformierakond 20 ja Vabaerakond 17%-ga. SDE toetus on 16% ja IRL-il 9%. On muidugi mõtlemapanev, et teisel kohal oleva Reformierakonna partneriteks on suhteliselt tagasihoidliku toetusega SDE ja IRL, aga ilmselt on praegune võimukooslus siiski parim variant.
Vahepeal spekuleeriti juba meedias, et SDE võib koalitsioonist koguni lahkuda ja Keskerakonnaga käed lüüa. SDE juhatuse liige ja riigikogu fraktsiooni esimees Andres Anvelt ütles ETV saates “Ringvaade”, et kuigi Riigikogu poliitiline kombinatsioon võimaldaks ka teistsuguste koalitsioonide loomist, oleks Kesk- ja Reformierakonna võimuliit halvim ja riskantseim variant Eesti jaoks. Jah, vaevalt sooviks keegi Keskerakonda valitsuskoalitsioonis näha.
Kommunikatsioonieksperdi Janek Mäggi hinnangul jätkab SDE valitsuskoalitsioonis selletõttu, et muud valikud olnuks palju halvemad ja ebakindlamad. (ERR, 31.08.).
Mõnevõrra muutub nüüd ka valitsuse koosseis. Ettevõtlusminister Urve Palo otsustas erimeelsuste tõttu valitsusest ja võib-olla ka poliitikast lahkuda. Jevgeni Ossinovski saab aga valitsuskabinetis peatselt ministri koha.
Mida arvavad sellest kõigest valijad? “Mis kasu on Eesti rahval koalitsioonist, mille enamik osalisi kogu selle poliitilise abielu jooksul käib opositsioonil kosjas?” küsitakse Õhtulehe 27. augusti juhtkirjas.
IRL-i esimees Margus Tsahkna ütles esmaspäeval, et sotside otsus praeguses koalitsioonis jätkata tähendab loodetavasti seda, et nüüd on poliitkemplemine läbi ning valitsus saab hakata korralikult tööd tegema. Selleks on ilmselt ka ülim aeg, sest valimistest on möödunud juba pool aastat.
Elle Puusaag
