Telli Menüü

Vardo Rumessen – eesti muusikaklassikute kaitseingel

Järvi Suvefestivali avakontserdi päeval 26. juulil oli Pärnu Kontserdimajas veel teinegi oluline muusikasündmus. Pärnus sündinud pianist Vardo Rumessen tähistas oma 70. a juubelit, esitades Frederic Chopini klaverimuusikat. Enne kontserti avati kontserdimaja III korruse fuajees näitus Rumesseni kirjutatud-toimetatud-koostatud raamatutest ja nootidest. Üle saja üllitise hulgast paistab gigandina silma Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonase lähetamine" partituur – seda nii tavapärasest suurema formaadi kui kauni kujunduse poolest. Rääkimata selle teose sisulisest väärtusest kogu eesti muusikakultuurile. Tobiase kõrval püüavad pilku Eduard Tubina teoste akadeemilised väljaanded.

Vardo Rumesseni isiksus on väga mitmetahuline: Bruno Luki koolkonna pianist,
muusikaraamatute autor, eesti klassikaliste heliloojate loomingu propageerija nii interpreedina kui noodiväljaannete redigeerijana ja trükiks ettevalmistajana.
Vardo Rumessen - www.wikipedia.org

Tänu Rumessenile on kuulajateni jõudnud Rudolf Tobiase, Heino Elleri, Mart Saare, Eduard Tubina jt eesti muusikaklassikute olulised teosed. Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonase lähetamine” teekond Eesti ja maailma kontserdilavadele on olnud niivõrd põnev, et Vardo Rumessen on sellest terve raamatu kirjutanud.

Kui Tobiase oratooriumi esimesed osad Peeter Lilje dirigeerimisel esiettekandele tulid, siis kujunes sellest sensatsioon, mida Eesti muusikaelus on ületada suutnud vist küll ainult Arvo Pärdi „Tabula rasa” maailmaesiettekanne Eri Klasi käe all. Eelkõige seetõttu, et midagi nii erilist ei osatud oodata. Tobiase oratooriumi tervikettekandeni jõuti aastaid hiljem juba Neeme Järvi käe all. Nüüd on Tobiase tähtteos kättesaadav kõikides vormides – nii plaadi kui DVD-na (N. Järvi dirigeerimisel) ja partituuri ning klaviirina (V. Rumesseni redigeerimisel ja toimetamisel). Ainult Tobiase avastamisest oleks piisanud Rumesseni elutööks!

Eesti riigi taasiseseisvumisel sai teoks Rumesseni ammune unistus luua rahvusvaheline Eduard Tubina Selts, mille eestvedamisel antakse välja E. Tubina kogutud teoste akadeemilist väljaannet – kokku 33 köidet. Seitse esimest köidet on juba Eesti Rahvusraamatukogu muusikaosakonnas Sibeliuse ja Mozarti kogutud teoste kõrval riiulis. Väga väärikas seltskond Tubinale! Tubina kogutud teoste puhul on eriline fakt seegi, et see on esimene ühe helilooja akadeemiline koguteos Baltimaades. Nii on Rumesseni ja tema meeskonna töö imetlust äratanud ka läti ja leedu muusikaringkondades.

See koguteos on mõnes mõttes ka sõbralik ninanips rootslastele, kes ei osanud Tubina tõelist väärtust helilooja eluajal hinnata. Takistuseks sai see, et Tubin ei olnud rootslane vaid eestlasest
immigrant. Tubina ooperid telliti ju lausa Nõukogude Eestist ja toodi siin ka kodueestlaste suureks rõõmuks lavale. Kõik Tubina vokaaliga seotud teosed on kirjutatud eestikeelsetele tekstidele, nii oli seegi takistuseks väljaspool Eesti kultuuriruumi esitamisele.

Nootide redigeerimise ja trükiks ettevalmistamise kõrval on Rumessen plaadistanud kogu Tubina klaveriloomingu. Tema esituses kõlas Eesti esmaettekandena ka Tubina Kontsertiino. Sama teos kõlas Rumesseni esituses ka Järvi Suvefestivali lõppkontserdil 2. augustil Neeme Järvi dirigeerimisel. Kontsertiino valmis heliloojal Olav Rootsi tellimisel kohe pärast sõda 1946. a Rootsis. Tollal veel loodeti, et kodumaale naasmine on võimalik. Need lootused peegelduvad ka Tubina Kontsertiinos – masendavale, peaaegu süngele algusosale järgneb aeglane, igatsust täis kaunis meloodia, mis Vardo Rumesseni käte all eriliselt särama lõi.

Vardo Rumessen tegi endale juubelikingituse ise – sel aastal ilmus tal lausa kolm sooloplaati. Ühel kõlab J. S. Bachi „Hästitempereeritud klaver” (1. osa – 12 prelüüdi ja fuugat). Niisuguse plaadi väljaandmine jäi isegi prof Bruno Lukil vaid unistuseks. Teisel plaadil kõlavad Chopini klaveriteosed. Kolmas on lausa plaatide kogumik – Aleksander Skrjabini klaverilooming on mahutatud neljale (!) plaadile. Ja kui kaunis väljaanne see on (kujundas kunstnik Tiina Sildre). Rumessenis endaski on skrjabinlikku elutunnetust. Kõike mida ta teeb, teeb ta suure sisemise põlemisega. Kui lugesin plaadi-bukletist Skrjabini mõtteridu, siis tundusid need mulle igati rumessenlikud…. „Ekstaas on tegevuse kõrgeim saavutus, ekstaas on selle tipp. Mõttetegevuse suhtes on ekstaas kõrgeim süntees. Tundeelamuste suhtes on ekstaas suurim õndsus.” (A. Skrjabin). Suurtele kunstnikele on antud seda ekstaatilist seisundit ka teistega jagada, tõstes meid argipäeva askeldustest kõrgemale. Olgem neile selle eest tänulikud.

Sirje Vihma-Normetv

Loe edasi