Muusikalise tegevuse kõrval jätkus Vardo Rumessenil energiat tegutsemiseks ka poliitilisel maastikul. Tunne Kelam rääkis meile ajaloolise 20. augusti tagamaadest aastal 1991. Eesti Kongressi esindajatena kutsuti Toompeale Sirje Endre, Vardo Rumessen ja Tunne Kelam. Rumessen saadeti ka vis a vis kohtumisele tollase ENSV Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütliga. Eesti Kongress vastandus ENSV Ülemnõukogu soovile kuulutada välja uus Eesti Vabariik. Eesti Kongress aga seisis kindlalt selle riigi taastamise eest, mille sünnipäev oli 24. veebruaril 1918. Enne südaööd jõutigi kokkuleppele ja tänu sellele saame järgmisel aastal tähistada oma riigi 100. aastapäeva. Hiljem oli Rumessen Riigikogu kultuurikomisjonis, kus tal õnnestus riigilt välja kaubelda raha Muusikaakadeemia uue maja ehitamiseks. Ilmselgelt oli selle taga ka Neeme Järvi toetus ning tema rahvusvaheline prestiiž muusikamaailmas. Meie muusikud olid oma muusikatemplist unistanud juba alates Teise maailmasõja lõpust, akadeemia valmis aga alles aastal 2000. Praegu käivad ettevalmistustööd Muusikaakadeemia kontserdisaali ehituseks, mis plaani kohaselt peaks valmis saama 1919. aastal, mil tähistatakse meie muusikalise kõrgkooli 100.a juubelit. Meenub, kui suurejooneliselt tähistati meie konservatooriumi 70. juubelit Torontos aastal 1989. Esines eestlaste kammerorkester Lyra Borealis koos suurepäraste kanadaeesti muusikutega.
Kui Neeme Järvi juubelil nimetas Arvo Pärt maestrot meie muusikaliseks Kalevipojaks, siis Vardo Rumessenit võiks metafoorselt kutsuda meie muusikaliseks Atlaseks, kelle vägevatel õlgadel oli pikki aastaid taevavõlvi asemel eesti klassikaline muusikapärand. Tänapäeval on juba raske uskudagi, et nõukaajal oli eesti klassikalise muusikaga tegelemine peaaegu et dissidentlik tegevus. Teine tabuteema oli väliseesti heliloojate looming. Suureks erandiks oli Eduard Tubin, kelle mõlemad ooperid toodi nõukogude Eestis lavale. Tore oli Rahvusraamatukogu muusikaosakonnas näha Tubina teoste akadeemiliste väljaannete viimast üllitist – Tubina ooperi “Barbara von Tisenhuseni” partituuri ja klaviiri. Selle 33-köitelise hiigelsarja algatajaks oli samuti Vardo Rumessen, kelle eestvedamisel loodi Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing eesmärgiga kirjastada kogu Tubina looming. Selle sarja lõpuleviijateks on juba noorem põlvkond eesotsas praeguse Tubina Ühingu esimehe professor Kerri Kottaga.
Sirje Vihma-Normet, Tallinn
