Tänapäeval on vetoõigus ikka olemas, aga see on rahvusvaheliste organisatsioonide kasutuses mõttetu. Otsuste peatamine, tühistamine juhtub nii tihti. ÜROs on olemas Julgeolukunõukogu. Veto on viiel riigil. USA, Venemaa, Hiina, Prantsusmaa ja Ühendkuningriigid. Kuid nõukogu otsuseid peavad maailma peaaegu kahesajast liikmesriigist kõik vastu võtma. Ning arvake, kes on enim keeldunud üksmeelt leidmast. Kaks esimest, Nõukogude Liidu ajal eriti kõige rohkem.
Elame ärevatel aegadel, Venemaa president on korduvalt meelde tuletanud, et tuumarelvad on ta käsutuses. Ning et ta ei kahtleks nende rakendamist, kui näeb Ukrainas kestvas sõjas otseselt Lääne väeüksusi. Nagu Euroopa vastuseis, teiste heaoluriikide materiaalne toetus poleks selge.
NATO kaitsealliansi liikmed, kuigi organisatsioon on laienenud oluliselt, ei saa ju tunda turvatunnet. Kuna Moskvat peab kartma. Vassili Grossmani, möödunud sajandi ühe olulisema vene kirjaniku kuulus tsitaat sobib siia hästi. Et Venemaa tuhande aasta pikkuses ajaloos riigina on nähtud peaaegu kõike, kuid mitte kunagi vabadust. Ning Lääne poliitikud, naiivselt ja sinisilmselt loodud hambutu ÜRO pole seda kuulda võtnud.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
