2017. aasta on Eestis laste ja noorte kultuuriaasta. Pühapäeval, 30. aprillil toimus VEMU kuues tuluõhtu, mis oli sellele teemale pühendatud. Tuluõhtu peaesineja oli tuntud Eesti kirjanik Leelo Tungal, kes pidas lühikese, südamliku kõne oma lapsepõlvest ja armsast eesti keelest. Meeldiv õhtu möödus maitsvate roogade ja mõnusa muusikaga.
Tuluõhtu avas Tartu College'i president Jaan Meri. Ta tuletas külalistele meelde, et see oli juba kuues VEMU tuluõhtu ja jagas oma arvamust, et VEMU sobiks hästi võimaliku Eesti Maja ja Tartu College'i vahele. Jaan Meri tutvustas külalistele ka tuluõhtu kokkasid, kelleks olid Alanna Fleischer ja Brian Cheng The Edible Story'st ning nimetas nad selleks õhtuks au-eestlasteks.
Järgmiseks võttis sõna Piret Noorhani VEMUst, kes jutustas oma lapsepõlvest Eestis, eesti keelest ja oma uudishimust Kanada eestluse vastu. Piret veetis oma lapsepõlve Eestis ja kuna ta vanemad on eestlased ja tema esimeseks keeleks on eesti keel, on see ka Pireti jaoks kõige loomulikum ja armsam. „See keel on minu kodu, mida kannan endaga kõikjal kaasas, ka siin, Kanadas, kus olen nüüd ühtejärge seitse ja pool aastat missioonil olnud,” lausus Piret. Piret rääkis ka sellest, kuidas ta hindab väliseestlaste juures eriti seda, kuidas nad eestlust väärtustavad ja oma lapsi läbi skautide, gaidide, eesti kooli, rahvatantsu, laulukoori ja lastelaagrite eestlaseks kasvatavad. Piret mainis, kui tähtis roll on vanavanematel selles, et lapselastel oleks otsene side eesti kultuuriga. Ta rääkis ka sellest, kui oluline oli kuulda noorte selget häält Eesti Maja tuleviku üle käivates vaidlustes. Noorte roll on tähtis, kui mõeldakse tulevikust. Noored on valmis jagama oma innovaatilisi ideid Kanada eesti kogukonna tuleviku kohta. Siis juhtis Piret tähelepanu saali kujundusele, mis oli Laani Heinari ja Marika Mayfieldi poolt temaatiliselt õhupallide ja laste mänguasjadega kaunistatud. Nimelt kuulutas Kultuuriministeerium Eestis 2017. aasta laste ja noorte kultuuri aastaks, et väärtustada lapsi kui kultuurielamuste loojaid ja kultuurist osavõtjaid. Kultuuriaasta sündmuste kohta saab rohkem informatsiooni aadressilt www.minaka.ee. Piret lõpetas oma kõne külalistele meelde tuletades, et VEMU tuluõhtud ei toimu ainult toreda koosviibimise või rahakogumise eesmärgil, vaid ka selleks, et tänada kõiki VEMU eesmärkide ja ideede toetajaid. Kõne lõpus kutsus Piret ette õhtu peakõneleja, tuntud eesti lastekirjaniku Leelo Tungla, kes on Põhja-Ameerikas esimest korda ning kes kohe Kanada eestlaste poolt soojalt vastu võeti.
Leelo Tungal on auhinnatud Eesti kirjanik, kes on kirjutanud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Ta on kirjutanud luulet, proosat, ooperi- ja muusikalilibretosid, tõlkinud laulutekste ning palju muud. Oma kõnes rõhutas ta, kui tähtsad on lapsed ja eesti keel meie identiteedi jaoks. Kui Leelo Tungal oli ainult kolme ja poole aastane, saadeti tema ema vangilaagrisse süüdistatuna Nõukogude kodumaa reetmises. Tema koolidirektorist ema süüdistati fašistlike kodutütarde maleva juhtimises, Eesti hümni ja saksa laulude õpetamises ning „vastasleeris” langenute haudadel õpilaskooriga laulmises. 25 aastat vangilaagris ja siis viis aastat asumist väljaspool Eestit oli tema kohtuotsuseks. Kirjavahetus ema ja oma pere vahel oli napp, esialgu oli lubatud saata vaid kaks kirja aastas ning need ainsad kirjadki tulid vene keeles. Kui pärast Stalini surma emale amnestia anti, saabus laagrist väsinud ja täielikult muutunud ema kõikide Leelo kirjade ja joonistustega, mida ta kõrgelt väärtustas. Need alleshoitud kirjad abistasid Leelo Tungalt, kui ta kirjutas raamatu „Seltsimees laps ja suured inimesed”, mis ilmus 2008. aastal. Kuigi Leelo ema ei näinud ära „Seltsimees lapse” ilmumist, jõudis ta siiski ära oodata Eesti iseseisvuse saabumise ning sinimustvalge lipu heiskamise Pika Hermanni torni. Leelo Tungal rõhutas, kui tähtis on noortele ja nende peredele, kes elavad Eestis või väljaspool, oma perekonnalugude kirjapanek. See on vajalik, et suudaksime väärtustada vabadust, mis meil praegu on, selleks et õpiksime ohtudest, mis pole veel maailmast kadunud, ning sellepärast, et me oleme ise osa ajaloost, mis koosneb miljonite perede lugudest ja mitte ainult sõdadest. Leelo Tungal lõpetas positiivse mõttega, et Eesti tegelikult ju laieneb, kuna Torontos, Münchenis, Stockholmis, Pariisis, Londonis ja mujalgi on eesti koolid, kus lapsed usinasti eesti keelt ja kultuuri õpivad ja vanemad oma muukeelsed kaaslased ka eesti keelt rääkima panevad.
Oma kõnes jagas Leelo Tungal publikuga mitut luuletust. Järgnev on üks nendest.
See väike maa
Leelo Tungal
See väike maa siin põhjataeva all –
kolmveerand aastat külm ja valkjashall – ,
kus igihaljad on vaid okaspuud,
kus valgust täis on ainult suvekuud,
kus talvepäike tõustes loojub taas,
kus kooliteel on tume jää kui klaas,
kus rahvalauludel on nukker meelelaad –
see on su sünnimaa.
Just sina mõista saad
ta rõõme, muresid ja valusid,
ta linnatänavaid, ta väiketalusid,
ta põlde, metsi, jõgesid ja merd,
ta meelelaadi, talitsetud verd.
Siin on su isamaa, su emakeel –
kui sina neid ei mõistaks,
kes siis veel?
Tuluõhtu lõpp veedeti maitsvat magustoitu nautides ja bändi The Fakebook Four muusika saatel. Musitseerisid Evi Heinar klaveril, Vincent Teetsov trummidel, Selcuk Suna saksofonil ja klarnetil ning Toomas Heinar bassil.
Suur tänu Piretile ja tema tiimile, kes tuluõhtu organiseerisid ja teostasid: Mai-Liis Veinberg, Helle Varrik, Laani Heinar, Marika Mayfield, Linda Karuks ja Taavi Tamtik.
Emilie Tamtik, Toronto
FOTOD – Peeter Põldre (2017)
