Telli Menüü

Vene-Ukraina sõda ja Eesti

Pühapäeval, 27. novembril toimus Tartu College’is Emakeelse Tartu Ülikooli 103. aastapäevale pühendatud loeng pealkirjas mainitud teemal. Kõneles prof Andres Kasekamp. Moderaatorina tegutses prof Mihkel Tombak. 

Emakeelse Tartu Ülikooli 103. aastapäevale pühendatud loengu pidas prof Andres Kasekamp. Foto: Paul Kiilaspea

Üritus algas traditsioonilise ühislauluga „Gaudeamus igitur“, mille eestvedajaks ekraanil oli koor Triin Kochi juhatusel. Sellele järgnes Mihkel Tombaku avasõna ja kõneleja tutvustus.

Miks kõneleme Tartu Ülikooli aastapäeval sõjast? küsis prof Kasekamp ja vastas: see on hetkel tähtsaim ja mõjutab meid kõiki. Meenutagem vaid Eesti Vabariigi president Alar Karise sõnu, lausutud mõne päeva eest siinsamas saalis: see on tegelikult Venemaa sõda vaba maailma vastu. Läänemaailma keelepruugis suupäraseks kujunenud „sõda Ukrainas“ vihjab millelegi kaugele, mis neid ei tohiks õieti puudutada. Meie kogemus Venemaaga on teistsugune. Mitte ainult Eesti, vaid ka väliseesti kogukond toetab ukrainlaste vabadusvõitlust. EERO Kanadas abistab Tartu Ülikooli ukraina tudengeid.

Putini suurim valearvestus oli lootus oma „erioperatsioon“ mõne päevaga läbi viia. Et see ebaõnnestus, hakkas ta seda avalikkusele serveerima kui NATO salasepitsust suure ja jagamatu Venemaa vastu. Kuigi ka see haledasti läbi kukkus, leidub läänes siiski mõtlemisviisi, et suurriikidel on oma huvid ja Ukraina kuulub Vene huvisfääri. Putini arusaama kohaselt on ukrainlased USA etturid, valele teele juhitud venelased. Ukrainlased seda mõtteviisi ei jaga, Zelenskõi nõuab lääneriikidelt üha jõulisemalt relvaabi.

Ka hädasunnil välja kuulutatud mobilisatsioon ei ole Venemaad märkimisväärselt aidanud. Neljast annekteeritud regioonist on Herson juba vabastatud ja ukrainlaste vasturünnakud on olnud edukad. Vilja väljavedu Odessas jätkub. Tuumarelvadega ähvardamine on bluff. Ukrainlaste jaoks halvim on terroristlik tagala hävitamine, rünnakud taristu pihta. Suur osa Ukrainast peab taluma elektrivoolu puudumise tõttu külma ja pimedust.

Sanktsioonidel on mõju. Need pole muutnud Putini käitumist, ta oli nendega arvestanud. Pikapeale halvavad need siiski tehnoloogia ja majanduse. Kahjuks annavad need tunda ka lääneriikides.

Moderaatorina tegutses prof Mihkel Tombak. Foto: Kerly Ilves

NATO vägede kohalolek Balti riikides suurendab turvatunnet. Kanada panustab Lätti, Suurbritannia Eestisse. Kanadal pole aga kuigi palju relvaabi anda madala kaitsekulude eelarve tõttu. Inglismaa on Brexiti tõttu majanduslikus kitsikuses, nende sõjaväeosad viiakse Eestist tagasi koju. Soome ja Rootsi liitumine NATO-ga on märk, et need rahvad tunnetavad idast ähvardavat ohtu. Kaugemad rahvad nagu Hiina, India, Aafrika ja Lõuna-Ameerika seevastu tunnevad pigem tüdimust. Poolasse langenud raketid tekitasid teatud pinget, kuid ei põhjustanud NATO konflikti sekkumise vajadust. 

Balti riigid kuulutasid Venemaa terroristlikuks riigiks. Euroopa Liidu parlament on nüüdseks järgnenud nende eeskujule. Euroopa Komisjoni president tunnistab, et nad oleksid pidanud balti rahvaid varem kuulama. Kaja Kallas on meedias leidnud mõjuvat tähelepanu. Tal on head väljavaated saada järgmiseks NATO peasekretäriks. 

Eestis on käimas nõukogude okupatsiooni sümbolite hävitamise või kõrvaldamise aktsioon, milleks on moodustatud salastatud komisjon. Ukraina pagulasi on Eestis umbes 60.000, seega 4% rahvastikust. Need on enamuses naised ja lapsed. Lapsi paigutatakse nii eesti- kui venekeelsetesse koolidesse, osa õpib online Ukraina koolis. Euroopa Liidu viisakeeld, kehtestatud eestlaste eestvedamisel venelastest mobilisatsioonist hoidujaile on saanud mõninga kriitika osaliseks.

Eesti abi Ukrainale on algusest peale olnud suhtarvuliselt suurim, mitte ainult riiklikul tasandil, vaid ka eraviisiliselt. Majandus kannatab: tugevad hinnatõusud, investorid kardavad, paljud tehingud jäävad ära.

Märtsis toimuvad Eestis valimised. Hetkel on Reformierakond eelistatuim. EKRE, kelle loosungiks on „päästame Eestit“, mõeldes hinnatõusu ja immigratsiooni, on Keskerakonnast ette läinud, kuna peibutab venelastest valijaid. Väiksematest parteidest võb Isamaa osutuda kaalukeeleks võimalikus koalitsioonis.

Lisaküsimuste all arutati võimalikku võimuvahetust Venemaal. Kõneleja arvates puudub vene rahval initsiatiiv paleepöördeks, samas juhtis aga tähelepanu asjaolule, et Vene valitsuste kokkuvarisemine on alati olnud kiire ja ootamatu (1905, 1917, 1991). Tuleks ka rõhuda endiste Nõukogude Liidu vähemusrahvaste panusele. Võõrvägede kasutamine Ukrainat rünnates ei anna tagajärgi, nad pole piisavalt motiveeritud.

Kõnelejat tänati tugeva aplausiga. Ligi kaks tundi kestnud elav arutelu jätkus kohvitassi juures.

Loe edasi