Foorumi avas Tallinnast Rakett 69 teadusstuudiost moderaator Ellen Valter,Toronto KESKUSe eestvedaja. Tervituseks sai sõna välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.Foorumi teemaks oli, kuidas Eestisse tagasi tulla või kuidas välismaal elavad eestlased saaksid end Eestiga paremini siduda ning Eestisse panustada. Paljudes riikides esindavad Eestit suursaatkonnad, aga tänapäeva internetiajastul ei ole saatkonna puudumine takistuseks – ,,Igaüks meist on Eesti suursaadik“. Vseviovi sõnul on oluline, et Eestis kohapeal ja võõrsil aetaks ühte eesti asja.
Arutelus „Eesti kui võimalus“ osalesid Eestisse tagasi pöördunud Rebeka Dronia (Namiibia), Kristi Marika Lampi (USA) ja William Persson (Rootsi).
Rebeka tuli Namiibiast Eestisse tagasi juurte juurde, et omandada paremat haridust. Ema, kes oli Rebeka lapsepõlves ainuke, kellega sai eesti keelt rääkida, ja ülejäänud pere on Namiibias.
Rebeka soovitas, et Eestisse tulles tuleks end asjakohaste sündmustega Eestis kurssi viia. Hea, kui on sõbrad, kes aitavad. Eestis sai koduseks, kui tuli enesekindlus end eesti keeles väljendada. Keel on see, mis ühendab.
Marika kasvas üles aktiivses Eesti kogukonnas Baltimore’is, USAs, käis eesti koolis ja osales gaidluses. Eesti keel oli tal emaga nagu salakeel. Tartusse ülikooli tulles märkas ta, et eesti keel ei olnud sama, mida teised tudengid rääkisid. Keeleoskus paranes teiste eestlastega aega veetes.
Kodusoleku tunne Eestis tekkis Marikal, kui inimesed enam ei küsinud, miks ta Eestisse tuli. Marika arvates pakub elamine talle Eestis rohkem kui Ameerikas.
Ta leiab, et asjaajamine on Eestis lihtne, kui oled Eesti kodanik ja omad kehtivat ID-kaarti.
William kasvas Rootsis. Eesti keelt hakkas õppima alles 19-aastaselt. Ta tuli Tartusse stipendiumiga õppima. Poisid läksid Eesti ajateenistusse ja kuigi see Williamile kohustuslik ei olnud, oli kaitseväkke minek praktiline viis Eestisse jäämiseks, sest kindlustas talle toidu ja peavarju. Eesti Kaitsevägi meelitas teda Eestisse jääma.
Ka William on nõus, et keel annab turvatunde. Ta tunneb end Eestis juba kodus.
Eestis on tema arvates turvaline ja lihtne.
Egon Saks rääkiskogemusloost, kuidas tuli õppima Eestis eraalgatusel loodud IT-kooli kood/Jõhvi.
Egon õppis alguses Prantsusmaal vahetusõpilasena, seejärel läks Mehhikosse, kus elas 2017-2022.
Tavaliselt osaleb ta erinevates väikestes projektides. Õpilased on 16-60-aastased, väga erineva taustaga erinevatelt elualadelt. Õppetöö kestab keskmiselt 1,5 aastat, tihti õpitakse töö kõrvalt. Egon on teise lennu tudeng ja loodab kooli lõpetada selle aasta mais-juunis.
Ta mehhiklannast abikaasa Cristina tuli Eestisse kaks aastat tagasi ning õpib eesti keelt. Keel on oluline kultuurist arusaamiseks.
Egoni soovitus teisest keskkonnast Eestisse tulekuks: „Proovige kood/Jõhvit näiteks!“ Eestis on tema arvates hea integratsiooniprogramm.
Muusikat pakkus foorumil muusik ja luuletaja Eik, kes sai Eesti keeleteo 2023 rahvahääletuse preemia. Eik on Ülo Vinteri lapselaps, ta esitas filmist „Siin me oleme“ tuntuks saanud laulu „Hülgehall“. Eiki arvates on eesti keel üks „äge segu“.
Teemat „Keda Eesti otsib – nii täna kui ka 10 aasta pärast? tutvustas Suzanna Vatter Sydneyst, Work in Estonia partnerlussuhete juht. Ta otsib inimesi, kes soovivad Eestisse tulla ja Eesti mainet luua. Tegeldakse digiturundusega, osaletakse messidel Euroopas, samuti USAs, UK-s ja Brasiilias. Fookuses on IT-sektor, kuid otsitakse ka erineva taustaga insenere, haridusvaldkonna töötajaid, arste ja õdesid. Eestis on hea elada, sest digitaalne ühiskond lihtsustab asjaajamist, saab hästi ühendada töö- ja vaba aja. Infot teema kohta saab portaalist „Work in Estonia“.
Eve Peeterson Startup Estoniast esines teemal „Eesti kui ükssarvikute kasvulava“. Startup on iduettevõte, innovaatiline ettevõte, mis on leidnud oma toote ja turu. Startup Estonia tegeleb koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Kui Eestis müüdi Skype maha, oli olemas hea kogemus ja kapital. Nii sai Startup programm loodud.
Edukas olemiseks peab olema globaalne. Uued iduettevõtted peavad olema teaduse, inseneri ja disaini kokkumäng – eesmärgiks teadusmahuka ökosüsteemi loomine.
Videopostkaardi vahendusel tutvuti Eesti kogukonnaga Šveitsis. Eesti seltsi president Meribel Hagen tutvustas eestlaskonna tegemisi. Enamik eestlasi elab Zürichi ja Berni ümbruskonnas. Tegutseb Šveitsi Eesti Koor ja kirjandusklubi Bernis, Šveitsi Eesti mudilaskoor, Eesti Kaubanduskoda Šveitsis, samuti on oma ajaleht ,,Mägi ja Meri“. Uhked ollakse, et Zürichi Tonhalle peadirigendiks on hetkel Paavo Järvi.
Foorumi lõpul küsitles üleilmse eestluse diplomaatiline eriesindaja Marin Mõttus moderaator Ellen Valterit. Vesteldi Toronto Eesti KESKUSest, elust ja eestlusest. Ellen tutvustas KESKUS’t. mis on nagu uus lähenemine eestlusele. See on 50 miljoni dollari maksumusega projekt, mille ehitamine käib. KESKUS asub nn Toronto kultuurikilomeetris, kus on saatkonnad, muuseumid, Toronto Ülikool. Arhitekt Alar Kongats on plaaninud KESKUSe hoovi Eesti kaardi kujuga, nagu väliseestlased hoiaksid Eestit oma embuses. Klaasist hoone sümboliseerib läbipaistvust. Maja peab olema kogu aeg välja üüritud, ka siis, kui ei toimu eestlaste üritusi. Uksed peaks KESKUS avama 2025/26. a tegevusaastaks.
Me räägime Eesti lugu erinevalt. Enne oli fookuses Eesti vabadusvõitlus, nüüd saame rõhku panna elukvaliteedile, mida Eesti rikastab. Arhitektuuripärl KESKUS hakkab Eesti lugu rääkima Põhja-Ameerikas.
Lõpetuseks tänas foorumi moderaator esinejaid ja tuletas meelde, et 3.-9. juunil toimuvad Euroopa Parlamendi valimised, kus kõik Eesti kodanikud oma hääle saavad anda.
Foorumit jäi lõpetama Eik looga „Maikuu vihmad“. Järgmine virtuaalfoorum üleilmaeestlastele on plaanis detsembris.
