Algusaegu meenutades märgib Annely, et klubi kontor asus kodus ja kuna klubil oma võimlat polnud, tuli treeneritel igal õhtul linna eri osadesse sõita, kuna harjutusteks kasutati koolimajade saale linna eri rajoonides. Ja kuna kohti oli erinevaid, tuli ka pallid, lindid, muusika jm. vajalik kõikjale kaasa tassida. Kerge see aeg polnud — juba koolimajade saalide üürimiseks tuli teha hulk paberitööd, sõlmida lepingud jne.
1994. a. läks Siina Kasekamp Ritmikast erru ja Annely jäi üksi klubi juhtima. Samal aastal sai ostetud klubile esimene võimla, et erinevate linnaosade vahel liikumist vähendada ja võistlusvõimlejatele korralikke treeningtingimusi pakkuda (paralleelselt jäid küll mõned treeningud koolimajadesse, kuna kõikidel vanematel polnud suurte vahemaade tõttu võimalust uude võimlasse lapsi tuua).
Praeguseks on Ritmikal juba 10 aastat olnud uus ja hea võimla Wonderlandi ja Vaughan Mills kaubanduskeskuse läheduses.
Peale Siina Kasekampi erru minekut on Annely ise praktiliselt kõike teinud: juhendanud, majandanud, arveid pidanud, paberitööd teinud, samuti treeninud — ühesõnaga rohkeid erinevaid mütse kandnud. Tema sõnul ei oleks see kõik olnud võimalik ilma suurepäraste ja toetavate treeneriteta, keda on aastate jooksul töötanud klubis üle 60. (Pikemalt Eesti Elu 3. juuli paberlehes)
Kaire Tensuda
