Linnas ongi kasutusele võetud kõikvõimalikud julgeolekumeetmed ning Reuters'i andmetel oli neljapäeva hommikuks kinni peetud 87 kahtlusalust.
Toetudes tõendusmaterjalide esialgsele hinnangule, teatas üks Vene õiguskaitseorganite allikas 2. jaanuaril, et terrorirünnakud korraldanud pommipanijad on pärit Põhja-Kaukaasiast, kus nad on saanud ka väljaõppe ja kus Vene föderaalväed siiani mässulistega võitlevad.
Islamiäärmuslased tõstavad pead
Volgogradi taustaga Tartu ülikooli riigiteaduste instituudi teaduri Sergei Golunovi sõnul võib rünnaku taga näha kaht põhjust. „Esiteks, terroristid üritavad õõnestada Sotši taliolümpiamängude kuvandit. Teiseks võivad nad üritada rikkuda saabuvaid uue aasta pidustusi, sest islamiradikaalide arusaamade järgi on tegu paganliku üritusega, mis ei vasta õigele usulisele elustiilile,” sõnas ta (ERR,01.01.).
Mõistagi tekitavad äsjased plahvatused Moskvale peavalu, sest terroristlikud grupeeringud ohustavad 7. veebruaril algavate taliolümpiamängude turvalisust Sotšis, mis asub ca 650 km kaugusel Volgogradist. See linn on üks Venemaa raudteede sõlmpunkt. Kui reisida Moskvast või mujalt Kesk-Venemaalt Sotši või Põhja-Kaukaasiasse, viib reisitee just läbi Volgogradi.
Ikka veel tulena tuha all hõõguv Tšetšeenia sissisõda on Põhja-Kaukaasiasse meelitanud võitlema al-Qaida taustaga araabia islamiäärmuslasi. On andmeid, et mitmed Araabia riigid varustavad mässulisi ka relvade ja rahaga. Rahvusvaheline kriisigrupp hoiatas oma 2012. a raportis etniliste, majanduslike, poliitiliste ja usuliste pingete eest Taga-Kaukaasias, millega võivad kaasneda vägivalla puhangud. Kommunismi kokkuvarisemisega kaasnenud majandusliku olukorra allakäigu, korruptsiooni ja ideolooogilise vaakumi kasutasid osavalt ära islamiäärmuslased, meelitades oma hulka ka „mustadeks leskedeks” nimetatud naisterroriste, keda innustas kättemaks oma perekonnaliikmete hukkumise eest venelaste käe läbi.
Sotši, selle ümbrus ja suurem osa Põhja-Kaukaasiast oli kunagi asustatud moslemitega, kust nad tsaariajal välja aeti. Volgogradil (end Stalingrad) on aga sümboolne patriootiline tähendus venelaste jaoks, sest seal toimus kuulus II maailmasõja pöördeline lahing (1942-43).
Ehkki Vene võimud on aastate vältel pumbanud Põhja-Kaukaasiasse tohutuid summasid infrastruktuuri ja mitmesuguste programmide rahastamiseks ning kasutusele võtnud kõikvõimalikke peibutusvahendeid olukorra parandamiseks, pole sisuliselt midagi muutunud.
End Kaukaasia Emiraadiks tituleeriva rühmituse juht Doku Umarov on lubanud kasutada maksimaalset jõudu Sotši olümpia rikkumiseks. Tema tabamise eest on muide isegi USA Riigidepartemang pakkunud $5 miljonit. On paradoksaalne, et Venemaal, kus on nii suured kogemused siseriikliku julgeoleku jaluleseadmisel, ei suudeta terrorismile piiri panna.
Kasutamata jäetud võimalus
2007. a, kui Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) valis 2014. a taliolümpia toimumise paigaks Sotši, tärkasid lootused, et Kreml muutub avatumaks reformidele ja liberaliseerumisele ning et olümpia aitab kaasa Venemaa transformeerumisele demokraatlikuks riigiks. Sellele on ka vihjanud viimase aja sündmused (Greenpeace'i aktivistide vabastamine; amnestia Vene dissidendile Mihhail Hodorkovskile ja punkansambli Pussy Riot kahele liikmele). Ajaleht Chicago Tribune (02.01.) seab aga kahtluse alla Moskva siiruse.
Muidugi oleks naiivne uskuda, nagu Venemaal oleks ühtäkki tõeline demokraatia päike särama löönud. Vabastatud vangide vahi all hoidmiseks polnud ju tegelikult asitõendeid ega põhjusi ja ka paljukiidetud Venemaa roll Süüria keemiarelvade arsenali hävitamisel taandub sellele, et diktaator Bashar Assad on on Vene presidendi Vladimir Putini lojaalne sõber.
Pärast Putini ametivannutamist 2012. a mais arreteeriti sajad meeleavaldajad. Demokraatia eest võitlev organisatsioon Freedom House nimetas tookord toimunut kõige julmemaks inimõiguste lämmatamiseks alates N. Liidu kokkuvarisemisest. Probleemiks on ka heategevuslike organisatsioonide tegevuse survamine kuni nende sulgemiseni välja. Rahvusvahelistes ringkondades tekitab hämmastustgayde-vastane suhtumine, mille tõttu mitmed riigipead on otsustanud Sotši olümpiat eirata.
Ometi annaksid just Sotši mängud Putinile võimaluse demonstreerida Venemaa humaansemat ja demokraatlikumat palet võrreldes Moskvas peetud 1980. a suveolümpiaga, mida paljud sportlased poliitilistel põhjustel boikoteerisid.
Nüüd, kus Sotši taliolümpiani on jäänud vaid mõned nädalad, demonstreerivad äsjased plahvatused Venemaa siseriikliku terrorismi tegelikku spektrit. Ehkki president Putin on pidevalt kinnitanud, et Sotši taliolümpial võetakse kasutusele adekvaatsed julgeolekumeetmed ja mingit terroriohtu pole, sunnivad äsjased sündmused selles kahtlema.
Hudson Instituudi ja World Politics Review vanemtoimetaja Richard Weitz nendib, et taevas on Volgogradi ja Sotši kohal praegu väga pilvine ning Venemaa ja president Putini isiklik reputatsioon on kaalul.
Sotši olümpia on juba praegu kõigi aegade kulukaim, millesse Moskva on siiani panustanud $60 miljardit. Pole kahtlust, et julgeoleku tagamine on Sotši mängude ajal palju kulukamaks ja suuremaks probleemiks kui rajatiste lõpetamine või lumepuudus.
Elle Puusaag
