Vist saime rohkem lund ühe päivaga, ku terve talve jooksul. Vähemalt ma nii rumal ei olnd, et oleks labida kuuri viinud. Oleks pidanud ukerdama läbi korraliku külma ja valge. Siiski, päris ettenägelik ma ei olnud, kuna talvesaapad olin sooja, kevadise ilma tõttu küll keldrisse, kolikambrisse viinud ja santaletid ukse juurde nende asemel asetanud. Loll jääb lolliks, mida tetta. Miks ma pidin parastama möödunud nädalil, et talve põle olnudki, kevad on käes?
Pööripäiva eriti uskuda ei saa, on ju paastukuu selline, et nigu inglismannide ütelus seletab, algab vaikselt nigu voonake, määgides, lahkub aga nigu lõvi, möirates. Meie rahvatarkus teab küll, et pööripäival hakab päiv peremehe poole kiskuma. Aga minu teada maarahvas ilmaennustamisega, eriti kevadesse astumist-tähistamist, ei tegelenud. Otsisin riiulilt üles rahvakalendri, sealt leidsin küll paar hoiatust, et ku pööripäival on külm, tuleb ka külm kevade. Ja nii ta tänavu oligi.
Kut tänapäeva moodsad vidinad, igal ühel on ilmaennustajate äpp on toonud sõltuvuse. Et ei saa uksest välja astuda enne ku on kontrollitud kas tuleb vihma, või nigu juhtuski, lumetorm.
Täismahus artikkel on loetav Eesti Elu tellijatele
Igal nädalal toome me sinuni kõige olulisemad kogukonna uudised ja eksklusiivsed lood uutelt kolumnistidelt. Räägime eestlastele südamelähedastest teemadest, kogukonna tegijatest ja sündmustest. Loodame sinu toele, et meie kogukonna leht jätkuks pikkadeks aastateks.
Hind alates $2.30 nädalas.
